Erinevid majandusprognoose on aasta keskpaigaga võrreldes kõvasti negatiivsemaks kohendatud ning jätkuv inflatsioon sunnib keskpankasid intresse järsemalt tõstma. Varasemalt tundus ebareaalne, et kuue kuu euribor võiks tõusta üle kolme protsendi, aga nüüd on see üsnagi tõenäoline.

Swedbanki oktoobri majandusprognoos toob välja, et üle maailma on olukord täbar mistõttu majanduskasv on pirurdumas, Euroopas suisa majanduslangusesse suundumas. Kõige raskemaks ajaks prognoosib pank lähikuid.

Peamiselt pärsib majanduskasvu kiire hindade tõus ja inflatsioon, mille tõttu keskpangad intresse tõstavadki. Nõudluse vähenemise tõttu võivad langeda nii eluaseme kui ka vara hinnad. Küll aga on nõudluse vähenedes positiivne mõju inflatsioonile. Hinnakasvu lõppu ennustatakse järgmise aasta lõpuks.

Swedbank prognoosib keskpanga intressitõusu sellel aastal veel vähemalt 1,25 protsendi võrra ning järgmisel aastal veebruaris ja märtsis 0,5 protsendi võrra. Juba sel neljapäeval tõstetakse taas Euroopa keskpangas intresse ning erinevate allikate hinnangul võiks tõusuks seekord olla lausa 0,75 protsenti. Varasema 2-3 protsendise kuue kuu euribori asemel on üha reaalsem mõelda umbes 4 protsendisest euriborist.

Eestis tuleb külm talv

Eesti majandust ootab lähikuudel väga raske aeg. Swedbanki vanemökonomist Tõnu Mertsina tõi välja, et kasvavad kulud, sealhulgas kõrgemad energiahinnad, samal ajal kui nõudlus on nõrgenenud, avaldavad survet ettevõtete likviidsusele ja konkurentsivõimele. Need suundumused lähikuudel pidavat tugevnema.

“Väga kiire tarbijahindade tõus jätkub ka järgmistel kuudel, kuigi aastases arvestuses kasv ilmselt aeglustub. Oktoobris peaks kuine inflatsioon olema negatiivne tänu valitsuse energiatoetustele, mis langetavad kodumajapidamiste elektri-, gaasi- ja küttehindu,” selgitas Mertsina. Kõige enam mõjutavad hinnatõusu ikka energia ja toit.

Palgakasvu küll soodustavad tööjõupuudus, kõrgem miinimumpalk ja ka palgasurve töötajate poolt, samas elatustaseme langus on viinud meid tagasi viis aastat, ehk läheb umbes nii palju, et elatustase jõuaks eelmise aasta tasemeni.

Valitsuse kulud on samuti suured, mistõttu riigivõlg suureneb ja toob kaasa endaga suuremad intressimaksed. Ühtlasi on väiksem puhver kriisidega tegelemiseks ja selle tagajärjel võidakse maksukoormusi suurendama hakata. Üks näide sellest on läbi platvormi teenuste või toodete pakkujate kontroll ja tulumaksu nõudmine, mida hakatakse järgmisest aastast tegema.