Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad viisid 2019. aastal läbi 906 tööjõumaksudega seotud kontrolli, mille tulemusena määrati kokku juurde 8,2 miljonit eurot makse.

Personaalseid nõustamisvestlusi ümbrikupalga riski tõttu peeti 6233 ettevõtte juhiga, pärast mida kasvas kolmandiku ettevõtete tööjõumaksude tasumine kasvas oluliselt, andis amet teada.

Maksuauditi osakonna valdkonnajuhi Oscar Õuna sõnul näitab ümbrikupalkade vastane võitlus tulemusi, kuid probleem tervikuna on visa kaduma.

“Ümbrikupalgad on jätkuvalt suurim maksuprobleem Eestis. Hinnanguliselt saab Eestis töötasu n-ö ümbrikus ligikaudu 6% töötajatest ja riik kaotab aastas seetõttu 86 miljonit eurot maksuraha,” ütles ta.

Risk igal neljandal firmal

Ameti riskianalüüsi kohaselt on töötasudega seotud maksuriskiga 23% Eestis tegutsevatest ettevõtetest ehk peaaegu iga neljas ettevõte.

Üheks oluliseks suunaks ümbrikupalga vastases võitluses on ehituse riigihanked ja see, et riik ise töid tellides ei kasutaks ebaausate ettevõtjate teenuseid. MTA lähtub oma kontrollides sellest, et kui töötaja on teadlikult ümbrikupalka vastu võtnud või seda koguni ise nõudnud, siis töötasult kinni pidamata jäänud tulumaksu eest vastutab töötaja tööandjaga solidaarselt.

“Murekohaks on noorte madal maksuteadlikkus ja suurem valmisolek ümbrikupalgaga töötada, mida näitas ka viimane maksutahte uuring, kus ümbrikupalka suhtusid sallivalt 60% noortes,” rääkis Õun.

Ta tõdeski, et kuigi maksuametnikud külastavad aktiivselt koole ja teevad noortele suunatud kampaaniad, tuleb veelgi rohkem panustada maksutahte kasvu ja tulevaste maksumaksjate teadlikkusse, et nad tööturule sisenedes ei oleks nõus saama ümbrikupalk.

MTA eesmärk on ümbrikupalga saajate osakaalu vähendada 2021. aastaks 4%-le, mistõttu on võitlus ümbrikupalkadega üks olulisemaid fookusi ameti tegevustes.