Uudis

Maksusüsteem on aegunud ja jääb ajale jalgu: kas lahenduseks oleksid varamaksud?

Danilovi sõnul on kindel maksubaasi kasvatamise võimalus varamaksud - täpsemalt kinnisvara maksustamine.Foto: Arenguseire Keskus

Eesti Arenguseire keskuse juhataja Tea Danilov märkis arenguseire keskuse blogis, et Eestis on häda maksude pärast, kuna maksubaasid on kahanemas. Arvatakse, et madal maksukoormus annab tänu kõrgemale majanduskasvule paremad laekumised kui kõrgem maksukoormus, kuid see vastab tõele vaid stabiilse või kasvava maksubaasi puhul.

Danilov toob välja, et Eesti on aastaid on Eesti tänu oma maksusüsteemile püsinud rahvusvahelise maksukonkurentsi edetabeli tipus. Ehk siiani on justkui parim maksupoliitika olnud majanduspoliitika. Kahjuks on juba praegu ja veel enam järgmiste kümnendite jooksul mõned maksubaasid hoopis kahanemas, mis on probleemne.

Ajas on märkimisväärselt kasvanud ka inimeste ootused tervishoiule, pensionile, erinevatele sotsiaalteenustele. Selle perioodi algusesse jääb ju liitumine Euroopa Liiduga, mistõttu soovime vähemalt hoida Euroopa Liidu keskmist taset. Danilovi sõnul on kahtlemata võimalik saavutada tulemusi innovatsiooniga, on meie maksusüsteemi siiski sisse programmeeritud silmnähtav vastuolu.  

Sotsiaalmaks ja keskkonnamaks ei ole jätkusuutlikud

Arenguseire Keskuse juhataja toob välja, et on peamisi soltsiaalmaksu õõnestavaid põhjusi on kaks – tööealise rahvastiku kahanemine ja inimeste liikumine palgatöölt iseseisvaks teenuseosutajaks, mis vähendavad sotsiaalmaksuga maksustatavat palgatulu.

“Samal ajal vanemaealiste osakaal ühiskonnas järjest kasvab  ning koos sellega ka vajadus tervishoiuteenuste ja pensionide järgi, mida sellestsamast sotsiaalmaksust rahastatakse. Arenguseire Keskus on hinnanud, et sotsiaalkaitse eelarvepuudujääk võib aastaks 2035 ulatuda 2,5 miljardi euroni,” ütles Danilov ning lisas, et kui käärid ravi- ja pensionikulude ning sotsiaalmaksu laekumiste vahel suurenevad, tuleb raviks ja pensionideks ressursse teistest maksudest juurde leida.

“Kokkuvõttes jõuame olukorda, kus palgatulu pealt korjatav sotsiaalmaks ei anna meile enam senisel tasemel tervishoidu ja pensionit ning ligikaudu kümne aasta pärast ei anna ka keskkonnamaksud enam oma varasemat panust näiteks teedevõrgu korrashoidu,” ütles ta blogis.

Tarbimismaksud tekitavad ühiskonnas ebavõrdsust

Danilovi meelest võib jääda ka lootma, et teised maksubaasid hakkavad viimaks paremini tööle, ilma, et midagi maksusüsteemis muutma peaks. Ta toob välja, et tarbimismaksud toovad juba varasemast rohkem riigikassale tulu ning hinnatõusust tingituna on kasvanud ka käibemaksust saadav tulu.

Paraku pole seesugune täiendav laekumine Danilovi sõnul riigi vaatenurgast puhastulu. “Teise käega vajavad tõstmist toimetulekutoetused. Nimelt on tarbimismaksude tase Eestis ELi keskmisega võrreldes juba varasemalt kõrge (42 protsenti maksutulust, ELi keskmine on 28 protsenti,” sõnab juhataja ning lisab, et tegemist on regressiivsete ehk ühiskondlikku ebavõrdsust suurendavate maksudega – vaesemad maksavad neid oma sissetulekust suhteliselt rohkem kui jõukad, kuna suurem osa nende sissetulekust kulub tarbimiseks ära.

Vastuoluline teema on Danilovi sõnul ka kapitalimaksud, mis on Eestis kolm korda madalamad kui EL-is keskmiselt, aga samas on see meie ettevõtluskeskkonna peamine tõmbenumber. “Kui neid makse suurendada, kas siis tapame hane, kes muneb kuldmune? Sellesse küsimusse tuleb kahtlemata suhtuda täie tõsidusega,” arvas Danilov.

Kinnisvara oleks loogiline maksubaas

Eestis on Danilovi sõnul varamaksud Eestis viis korda madalamad, kui EL-is keskmiselt. Varamaksude suurendamist lükatakse edasi, kuna me pole justkui piisavalt rikkad, et neid makse suurendada. Teisest küljest toob Danilov välja, et majanduses on tänu aastaid kestnud rahatrükile kujunenud olukord, kus passiivne tulu näiteks kinnisvara omamisest ületab aktiivset tulu, mida on võimalik teenida ettevõtjana tegutsedes.

Kompromiss võiks olla Danilovi meelest ehk kinnisvara maksustamine alates poole miljoni või miljoni euro väärtusest. “Võrdluseks, et kinnisvara mediaanväärtus leibkonna kohta Eestis oli 2019. aastal 81 000 eurot, seega sellistes suurusjärkudes lävend jätaks 99 protsenti leibkondadest puutumata. Kinnisvara kui maksubaas on ka üks kõige tulevikukindlamaid, seda pole lihtne varjata ega saa seda ka riigist välja viia,” ütles juhataja.

Viimaks leiab Danilov, et rõhk on maksusüsteemis suurenemas ja olukord vajab tähelepanu. Lisaks koostas Arenguseire Keskus eelmisel sügisel kolm stsenaariumit, mis pakuvad välja erinevaid võimalusi muudatusteks. Danilovi sõnul pole see veel ammendav ning loodab, et valimiste eel jõuab maksusüsteemi küsimus veel fookusesse.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.