Uudis

Marjakasvatajad saavad toetust, et võõrtööliste asemel Eestist töö kaotanud inimesi palgata

Sotsiaalministeeriumi, maaeluministeeriumi ja töötukassa koostöös avatakse palgatoetuse meede põllumajandusettevõtetele, et soodustada töö kaotanud inimeste palkamist marjakasvatussektorisse.

“Põllumajanduse valdkond on 2020. aasta kevad-suvel COVID-19 kriisist tingitud tööjõu liikumise piirangute tõttu sattunud raskustesse hooajatöötajate leidmisel, samas on suurenenud tööpuudus kõikjal Eestis,” rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik.

Tema sõnul aitab toetus aitab marjakasvatusega tegelevatel ettevõtjatel palgata kohalikku tööjõudu soodsamatel tingimustel ning teisalt pakkuda kriisi tõttu tööta jäänud inimestele võimalust hooajatöö tegemiseks, kuni pole veel leitud uut püsivat töökohta.

Kes ja kui palju toetust saab?

Toetust makstakse firmale, kelle tegevusvaldkonnaks on marja-, pähklikasvatus või muude puuviljade kasvatus. Tööandja peab võtma tööle registreeritud töötu, kes on olnud tööta viimased kolm kuud või teinud ajutiselt tööd vähem kui 30 päeva selle aja jooksul.

Toetuse suurus ühes kuus on 50 protsenti töötajale makstavast brutotöötasust, kuid maksimaalselt alampalk mis on sel aastal 584 eurot.

Ühe töötu tööle võtmise eest makstakse ettevõtjale palgatoetust kuni kolm kuud. Toetust makstakse üksnes nende kuude eest, millal on töötajale välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Toetust makstakse, kui tööandja sõlmib töötuga töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu, sõltumata kestusest.

Toetust makstakse kuni 2020. aasta lõpuni ning selleks kulub hinnanguliselt 600 000 eurot. Prognoosi kohaselt võib uue meetmega tööd saada kuni 750 töötut.

Toetust saab eeldatavasti taotleda alates 1. juulist, kui meetme tingimused on ametlikult kinnitatud, nende töötute eest, kes on tööle võetud 1. juunist või pärast seda.

Miks seda vaja on?

Kõige teravamalt on marjakasvatajate probleemidest avalikkuses rääkinud maasikakasvatajad. Kuna valitsus on piirid võõrtöölistele sulgenud ning ei luba näiteks Ukrainast pärit inimesi põldudele, kardavad kasvatajad, et töökätest jääb puudu ning osa saagist jääb koristamata.

Eesti Maasikakasvatajate Liidu juht Elke Lillemets, kes ka ise juhib Marjamaa talu, ütles nädala alguses Geeniusele, et kui maasikakasvatuses olulist võõrtööjõudu riiki ei lasta, on sektorit ees ootamas väga kehv olukord – hinnatakse, et kuni 70 protsenti saagist võib põllule jääda. Juba on olnud probleeme uute taimede istutamisega, mulda on jõudnud vähem maasikat kui plaanis.

Kui saak põllule jääb, tõstab see aga hindu – ning viib paljud ettevõtted ilmselt ka pankrotti. Praegu on Eesti turgudele jõudnud esimesed tunnelimaasikad. Need on alati kallimad, kuna kaupa on vähe. Probleemi on aga juba siin tunda: kui esimesed maasikad tulevad, siis tavaliselt on hind 10–12 euro juures. Praegu on tase umbes 15 eurot.

Mis tänavu tipphooajal maasika hinnaga juhtuda võib, saab lugeda siit.