Uudis

Märt Belkin: kuidas ma kriisi ajal aru sain, kui palju ma tegelikult raha raiskan ja sadu eurosid kokku hoidsin

Rahageeniuse vastutav toimetaja Märt Belkin.Foto: Kalle Veesaar

Eriolukord ning kodus püsimine näitas kätte, kui palju ebavajalikke kulutusi ma tegelikult teinud olen, kirjutab Rahageeniuse vastutav toimetaja Märt Belkin.

Esiteks pean ütlema, et ilmselt enamikule lugejatest on kõik, millest siin artiklis kirjutan, üsna ilmselge. Usun aga, et paljudel meist on oma harjumusmustrid, mille peale me isegi ei mõtle, ent mis võivad olla kulukad – siin on minu omad.

Mul on väga mitmest küljest vedanud. Mul on vastutulelik tööandja ning valgekrae töökoht, mida saab vabalt teha ka kodukontorist. Palgaga annab ilusti ära elada. Kodulaenu makse (ka korter, aga eluks pole palju vaja) on nii väike, et seda saaks üsna pikalt katta ka töötuks jäädes.

Eriolukord ja majanduslangus on mind seetõttu vähemalt seni tabanud märksa vähem kui paljusid. Usklik ma pole, aga midagi või kedagi tahaks tänada küll.

Võtsin riiklikke soovitusi väga tõsiselt ning ei käinud kaks kuud sisuliselt üldse kodust väljas. Aprilli lõpuks avastasin suure üllatuse, isegi šokiga, et ma olen kõrvale pannud 70 protsenti oma palgast. Ühest küljest oli tore – aga teisest küljest sain aru, et ma kulutan väga ebamõistlikult.

Impulssostude mõju on hirmus

Asi pakkus eriti suurt üllatust seetõttu, et ma pean eelarvet – küll mitte väga sendi täpsusega, ent jaotan oma raha nii, et 20 protsenti palgast läheb säästudeks, mingi summa toidule-joogile, mingi summa meelelahutusele ja väljas käimisele, osa rahast ettenägematuteks kulutusteks ja nii edasi.

Olen seda teinud SEB Rahapäeviku rakenduse kaudu – internetipank on üsna tark, õpib kiiresti ning selle kaudu on mugav kulutused eri rubriikidesse ära jaotada.

Probleem on aga selles, et eelarve baasi olen ma paika pannud varasema tarbimise järgi. Näiteks olen enda ja elukaaslase ehk kahe inimese peale kokku arvestanud toidu ja joogi (sealhulgas poes käimise) kuluks vahemikus 500-700 eurot kuus, olenevalt sellest, kui palju on külaskäimist.

Sattusin sellest rääkima kolleegi Ronaldiga, kes on ka Rahageeniuse veergudel kirjutanud, kuidas tema ostukorv on terve pere peale 50 eurot nädalas.

See tundus ulmelisena, ent otsustasin, et proovin ka järgi. Panin veebipoes kokku ostukorvi, kuhu panime elukaaslasega kõik asjad, mida tundsime, et nädalaga vaja läheb ning nii mõndagi, mida reaalselt vaja ei lähe, näiteks mitte kõige halvemat rummi ning tööstuslikus koguses suhkruvaba kokakoolat.

Esimese nädala tulemus: kulu pisut üle 80 euro. Mitte päris Ronaldiga sarnane summa, ent varasemaga võrreldes siiski vähe, eriti arvestades, et omajagu oli ka ebavajalikku kraami.

Siit tuleb teine ülestunnistus: oleme Rahageeniuses ikka ja jälle kirjutanud, et kui võimalus on, siis toidukaup tasub endale kulleriga koju tellida mõnest poest, mis tasuta kohaletootmist pakub, et vältida impulssoste. Varem pole ma seda teinud ning mitu korda nädalas olen ikka Kristiine keskuses käinud, et õhtuks-hommikuks kaupa osta. Nädala kraami ette ostnud ei ole.

Pärast tööpäeva on väsimus muidugi suur ning kõht kipub tihti tühi olema, nii et arvestasin ka siis, et ju satub korvi ka asju, mida tegelikult vaja ei lähe, mõni liigne juust või oliivipurk või midagi sarnast.

Tegelikult tuli välja, et neid asju polnud mitte natuke, vaid meeletult. Isegi parima tahtmise juures ei suutnud me esimesel nädalal soetatud toidukraami ära tarbida. Raisku midagi ei läinud, ent palju asju jäi üle. Järgmise nädala tulemus oli 60 eurot, seal sees ka paar veini.

Nüüdseks oleme läinud üle teaduslikus mõttes kahtlasele, ent üllatavalt toimivale dieedile, mis peaks toidukraami veidi kallimaks tegema. Aga nädala tellimuse maht on ikka kuskil 50 euro juures. Minu 500-700 euro suurusest toiduarvest on saanud umbes 250-400 eurot.

Telekapakett oli raha maha viskamine

Sellest tegelikult väga loogilisest ja ilmselgest tõdemusest indu saanud, vaatasin ma üle ka muud kulutused. Esimesena avastasime elukaaslasega, et meil on mõlemal ühiselu eelsest ajast jäänud oma Netflixi paketid, ehkki enamasti vaatame asju koos. Pealegi lubab pakett mitmelt ekraanilt korraga vaadata. Klõps-klõps, 10 eurot kuus säästetud.

Siis hakkasin aga mõtlema, et enamasti vaatamegi televiisorist ju Netflixi või sarju mujalt mittelineaarsest televisioonist. Samas oli meil enam-vähem korralik telekapakett ühes spordikanaliga. Reaalselt kasutasime me seda aeg-ajalt “Aktuaalse kaamera” ja lemmikjalgpalliklubi mängude või ragbi vaatamiseks.

ETV on vabalevis ning jalgpalli koroonakriisi ajal niikuinii ei olnud, liiatigi kiputi Eesti spordikanalites minu lemmikklubi mängudele eelistama veidi popimate klubide omasid – ja ragbit näidatakse Eestis vaid mõni nädal aastas, kui käib Six Nations –, nii et reaalselt lülitasime televiisori digiboksi peale keskmiselt vaid mõnel päeval kuus.

Klõps-klõps, sedapuhku 15 euro mahus. Avastasin ka, et mu televiisor toetab Go3 rakendusi, nii et tulevikus saan soovi korral osta sealt just spordipaketi 7 euro eest kuus ehk maksta selle eest, mida reaalselt tarbin. (Mida Go3 endast kujutab, saab lugeda Diktori portaalist) Digiboks on alles ja ETV olemas.

Juba mõni kuu varem olin ma avastanud, et säästan Elektrilevi paketi hoolika valimisega 20 eurot kuus, seal enam säästukohta polnud. Elektripaketiga oli ka kõik korras.

Väikest nipet-näpet leidsin veel, mida reaalselt vaja pole. Euro siit, euro sealt, aga sääst on sääst.

Meelelahutuse pealt ma kokku ei tõmba, aga seda saab ümber mängida

Olen kahekümnendates, nii et meelelahutuse kulu on märkimisväärne, nagu arvata võibki. Eriolukorra ajal jäi see minust olenemata ära – suur kinoskäija ma pole, ent suletud oli ka ooperimaja, samuti polnud käimist baarides ega kontsertidel.

Need liigitasin aga ajutiste säästude hulka – Estonia teater tulevikus mu rahast ilma ei jää, samuti ei plaani ma sõpradega vähem suhelda, lemmikkõrts teenib mu pealt ka tulevikus kohati ebamõistlikult palju raha.

Samas olen ma pärast eriolukorda avastanud, kui meeldiv on väikese ringi sõpradega kokku saada küllakutse peale, kas enda kodus või mujal. Olen harjunud eelistama kõrtse või kohvikuid, ent aeg-ajalt on vaheldus tore.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.