Uudis

Martin Helme EKRE majandusprogrammist: osa ettevõtjaid saab loomulikult südari

NB! Lisatud programmidokument

Martin HelmeFoto: Erik Prozes, Postimees/Scanpix

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhtfiguur Martin Helme rääkis Rahageeniusele sellest, kuidas maksude alandamine, puudujäägis riigieelarve ja odavat tööjõudu kasutavate ettevõtete sulgemine Eesti majandusele uue hoo annab.

Kõik EKRE ettepanekud on ära toodud intervjuu lõpus.

Reforme rohkem kui Reformierakonnal

EKRE majandusprogramm on mitu lehekülge pikk ja sisaldab nii käibemaksu ja aktsiiside alandamist kui ka suuremahulisi investeeringuid, alustades Saaremaa sillast ja lõpetades neljarealiste maanteede löökehitusega. Siit võiks välja lugeda nii maksureformi, eelarvepoliitika reformi kui ka taristureformi.

Martin Helme kinnitab, et hiljuti Virumaal ettevõtjatega kohtumas käies öeldigi: “Tänapäeval olete Reformierakond ju teie”, ning lisab, et nad võtavad seda komplimendina. “Kõik muidugi saavad aru, et Reformierakonda ei ole ammu enam…”

Tõstame elatustaset, kasvõi ettevõtete sulgemise hinnaga

Helme ütleb, et EKRE tegevus on suunatud sinna, et inimeste reaalne elatustase tõuseks. “See on eelkõige läbi sissetulekute. Kõik, mis soodustab seda, et inimestel oleks suurem palk ja selle palga eest saaks rohkem osta – need ei ole üks ja sama asi – siis seda me tahaks teha.”

Eestis aga juhivad riiki koalitsioonivalitsused ja teha saab ainult seda, milles kokkuleppele jõutakse.

Martin Helme ütleb, et valitsusse pääsedes tooks nad esimesena lauale maksude langetamise. “Nii käibemaks kui aktsiisid. Eelkõige energiaaktsiisid. Gaas, elekter, kütus. Need ikkagi võtavad ära meie majanduselt konkurentsivõimet ja võtavad ära inimeste taskust raha.”

Teiseks peab EKRE Helme sõnul oluliseks regulatsioonide vähendamist, see tähendab inimeste ja ettevõtjate tegevust piiravat seaduste ja määrustega võitlemist. “See on lõputu teema, nagu see, et pead iga päev käsi pesema. Kui sa kogu aeg ei võitle regulatsiooniga, siis ta muudkui kasvab ja kasvab.”

Kolmas asi on Helmele eriti südamelähedane. See on odavtööjõu väga range pidurdamine või takistamine. Kas see tähendab, et peksame ukrainlased ehituselt välja?

“Mitte ei peksa, vaid ütleme, et lõpetame selle läbisõiduhoovi, mis meil on siin. Nii ehitusel kui põllumajanduses on neid hästi palju,” selgitab Helme. “Lõpuks toob see meie inimesed Soomest ehituselt tagasi.”

Las siis ehitused seiskuvad

Helme ei näe suurt probleemi selles, et odavate võõrtööliste peletamine siinse ehitusturu täielikult halvata võib.

“No aga las siis jäävadki ehitused seisma. Kumb on hullem, kas see, kui meil rahvastik välja vahetub, või see, kui meil mõni maja jääb ehitamata vahepeal?”

Helme ütleb, et talle ei ole see vastuvõetav, et Tallinnas ei saa enam eesti keelega hakkama. Probleem võõrtööjõuga pole aga ainult või isegi peamiselt keeles.

“Kuni me tassime mingeid kolmesajaseid mustapalgalisi tüüpe siia, mitte kunagi meie majanduse struktuur ei muutu. Never-ever,” ütleb Helme ja küsib, kas me tahamegi lõputult olla kõige väiksema palgaga riik Euroopas.

“Niipea, kui sa küsid rohkem palka, öeldakse sulle: aidaa, me võtame ukrainlase. Ainus lahendus on Soome minemine. See ei ole jätkusuutlik mudel lihtsalt.”

Eelarve ei pea olema tasakaalus

EKRE maksude alandamise pakett maksab sadu miljoneid. Kust aga need tulud tagasi teenitakse? Martin Helme ütleb, et riigieelarve ei peagi olema tasakaalus. “Eriti ei pea ta olema tasakaalus ühe aasta lõikes. Kui sa tahad majanduse struktuuri muuta, siis lepimegi, et 3-4 aastat on eelarve miinuses.”

Helme sõnul mahub poole miljardi eurone puudujääk veel ilusti Euroopa Liidu eelarveraamide sisse. “Me võime rahulikult selle tempoga kümme aastat olla miinuses ja mitte midagi ei juhtu. Aga see ei ole eesmärk.” Mõte on tema sõnul hoopis see, et majandusele tekkiv uus hoog kasvatab palku ja maksulaekumist nii palju, et see tasakaalustab kulud ära.

“See ei ole väljamõeldis, seda on korduvalt tehtud 20. sajandil. Trump teeb praegu ka.”

Ettevõtjad saavad “südari”

Majanduse lisandväärtuse tõstmine läbi odava tööjõu kasutamise välistamise tundub küllaltki karm plaan, mis ilmselt kõigile ettevõtjatele ei meeldi.

“Enamik, kes kasutavad odavat tööjõudu, saavad loomulikult südari. Aga kõik teised ütlevad, et loomulikult, normaalne,” on Helme rahulik.

“Mina ei tea, millal ettevõtjad võtsid endale ettekujutuse pähe, et sul on mingit ressurssi võimalikult odavalt võimalikult lõputult saada. Ei ole kapitaliga niimoodi, ei ole energiaga, toormega. Hinnad käivad üles-alla, alati ei ole kättesaadav niipalju kui tahad,” ütleb ta.

EKRE ei nuta

“Kui mõni ettevõtja ütleb, et mul on selline majandusmudel, mis ei võimalda kallimat palka maksta, siis me ei nuta, kui selline ettevõte Eestist ära läheb. Selle võrra muutume me kõrgema lisandväärtusega maaks,” selgitab Helme. “Sest asemele tuleb midagi, mis on võimeline rohkem palka maksma.”

Helme ütleb, et ühel hetkel peavadki ebaefektiivsed ettevõtted saama efektiivseks. “Nüüd riigi asi on aidata neil saada efektiivseks. Oma maksu ja regulatsiooni, keskkonna loomisega. Sellel, et sa ei lase neil, kes on omadega hädas, pankrotti minna ja taanlastel või austerlastel üles osta, või hiinlastel.”

Aga madalat palka maksvad ettevõtjad ei peaks Helme sõnul tulema poliitikutele rääkima, et laske odavat tööjõudu sisse tulla.

“Ettevõtjad tulgu poliitikutele rääkima, et laske maksud madalamaks. Ja me oleme ainus erakond, kes seda lubab.”


LOE KÕIKI ETTEPANEKUID: EKRE majandusprogramm

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on oma majandusalased ettepanekud neljaks löönud ja lisanud rahalise arvestuse kahe aasta lõikes.

      Ettevõtjapakett +155

  1. Alandame käibemaksu 15%-ni. Viime sisse käibemaksu erisused: majutusasutustele (jääb) 9%, toitlustusettevõtetele 9%,  Eesti toorainest ja Eestis toodetud toiduainetele 9%, mahetoiduainetele 0, retseptiravimitele 0%, invavahenditele 0%, elektriautodele 0%, pistikhübriid sõidukitele 9%.
  2. Alandame kütuseaktsiise ja alkohoolsete jookide aktsiise nii, et need kaubad oleksid hinnaga, mis ei motiveeri neid ostma Lätist.
  3. Alandame elektri ja gaasi võrgutasusid ja aktsiise äritarbijatele sõltuvalt tarbimismahust. Soodustame elektri hajatootmist, energiaühistute loomist ja ja autonoomsete energiasaarte rajamist.
  4. Võimaldame kõigile Eestis alalist elamisluba omavatele inimestele alates 18. eluaastast lihtsustatud ettevõtluse süsteemi läbi ettevõtluskonto(käibeni kuni 40000.- EUR aastas, müük võimalik nii juriidilistele kui füüsilistele isikutele). Müügitulust 20% automaatne maks. Piirang: ettevõtluskontot ei saa kasutada töölepingu asemel. Sotsiaalmaks loetakse tasutuks alates käibest 1 miinimumpalk kuus.
  5. Kehtestame ettevõtete sõiduautodele tänase kilovatipõhise maksustamise asemel ühtse automaksu 100.- EUR kuus ja lõpetame ristkasutuse maksustamise. Ettevõtete sõiduautode kulud võimaldame viia 100% ettevõtte kuludesse, nagu seni kehtib mittesõiduautode puhul.
  6. Kaotame igasuguse dividendide topeltmaksustamise ja lõpetame ainult dividendi maksjatel ka palga maksmise nõudmise Maksuameti poolt.
  7. Lõpetame sotsiaalmaksu miinimumkohustuse, et teha atraktiivsemaks osalise tööajaga töötamine. Toetame sotsiaalmaksu lae kehtestamist kõrget palka (alates 3500.- EUR) saavatele töötajatele.
  8. Kehtestame alustavatele ettevõtetele maksusoodustused.
  9. Lubame kõigil ettevõtetel kasutada kuni 6000 eurot aastas maksuvabalt ettevõtte kollektiivi huvides.
  10. Piirame põllu – ja metsamaade müüki välismaalastele.
  11. Viime sisse maksusoodustused ettevõtetele regionaalsete eripärade tasandamiseks.
  12. Vähendame ettevõtteid koormavat bürokraatiat, tühistades vastavaid regulatsioone ja seadusi. Selleks – 12.1: alustame koostöös ettevõtjatega kõige kulukamate ja bürokraatlikumate seaduste või määruste väljatoomisest ja tühistamisest. 12.2: kehtestame limiidi (piirangud) ettevõtete tegevuse kontrollimistele. 12.3: lõpetame pankade poolt klientide taustakontrolli ülereguleerimise ja ettevõtjate töö vastava takistamise.
  13. Vabastame kvoodi alt välistöötajad, kes teenivad vähemalt 6-kuulise töölepingu alusel vähemalt 3- kordset Eesti keskmist palka.
  14. Soodustame laste töökasvatust, vähendades selleks täna kehtivaid piiranguid.
  15. Parandame väikeettevõtete krediidivõimalusi, luues selleks riikliku investeerimispanga (tänaste KREDEX, KIK, EAS, PRIA, MES asemel).
  16. Soodustame kohalikule kapitalile kuuluvate pankade arengut (riigi vahendite üleviimisega neisse).
  17. Viime kutseõppes sisse õpipoisi süsteemi.
  18. Tõstame Eesti ettevõtete konkurentsivõimet EL-is, lõpetades tundlike andmete avaldamise seoses rahvusvahelistel riigihangetel osalemisega. Kaotame kasusaajate omanike sundregistreerimise.

Rahva heaolu tõstmise pakett (kodanikupakett) – 710

  1. Alandame käibemaksu 15%-ni. Viime sisse käibemaksu erisused: majutusasutustele (jääb) 9%, toitlustusettevõtetele 9%, mahetoiduainetele 0%, retseptiravimitele 0%, invavahenditele 0%, elektriautodele 0%, pistikhübriid sõidukitele 9%.
  2. Alandame kütuseaktsiise ja alkohoolsete jookide aktsiise nii, et need kaubad oleksid hinnaga, mis ei motiveeri neid ostma Lätist.
  3. Haigekassa maks 13% (tööandja maksab 10% solidaarsusfondi ja 3% personaalsesse fondi).
  4. Haigekassa raha kasutada ainult raviteenusteks. Raviasutuste infrastruktuuri finantseerime mitte Haigekassa vahenditest, vaid muudest vahenditest (laenud, liisingud, riiklikud investeeringud).
  5. Taastame abikaasade tulumaksu ühisdeklaratsioonid.
  6. Lastetoetused: vähendame lapse ühe ülalpidaja tulumaksu 25% võrra iga lapse pealt kuni 18 aastaseks saamiseni. Alates 2. lapsest arvestame lapse ülalpidajale vanemale laste kasvatamise eest tööstaaži.
  7. Viime sisse elektri hinna soodusregulatsiooni eratarbijatele, vabastades nad elektriaktsiisist ja võrgutasust.
  8. Pensionid vabastame tulumaksust.
  9. Pensioni kogumine inimeste poolt (II sammas) teha vabatahtlikuks.
  10. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi võrdseks miinimumpalgaga ja võrdsustame elatusmiinimumiga.
  11. Riiklikku üürimajade programmi muudame nii, et üürnikel (noored pered ja spetsialistid) oleks võimalik üüripind soovi korral välja osta, kusjuures makstud üürisumma lahutatakse korteri hinnast maha (analoog Saksamaal kehtiva korraga).

Riigireformi pakett  +300 miljonit eurot

1.Alustame riigireformiga ja vähendame riigiaparaadi kulusid järgneva 5 aasta jooksul 6%  aastas. Ametnike riigist peab saama riik, mis teenib rahvast!

  1. Lõpetame riigiametnike salatsemise rahva ees. Muudame ministeeriumite, riigettevõtete jt. riiklike asutuste töö rahvale läbipaistvaks. Piirame ametialaseks kasutamiseks salastatud materjalide ringi.
  2. Kaotame kahe ministriga ministeeriumid. Ühendame Keskkonna -ja Maaelu ministeeriumid ning Kultuuri – ja Haridusministeeriumid.
  3. Võimaldame ettevõtetel kohalike omavalitsuste sponsoreerimist ilma vastavate kulude maksustamiseta.
  4. Korraldame ümber väheefektiivse tasuta ühistranspordi maakondades. Hajaasustuse piirkondades viime sisse nõudepõhise transporditeenuse (analoogselt Soomega).

Suurprojektid ja investeeringud +250 miljonit eurot

  1. Alustame pikaajalise (12 aastat) ja kompleksse riiklike taristuinvesteeringute programmi elluviimist riigieelarve väliste vahendite (riigilaenud, riigi võlakirjad) kaasamise abil. EESMÄRGID: a) rahva seisvale rahale tootluse võimaldamine, b) rahva ja riigi sidususe suurendamine, c) konkreetsete objektide finantseerimise lahendamine riigieelarvet koormamata, d) tulude maksimaalne jätmine Eestisse, d) majanduse pikaajaline ja stabiilne stimuleerimine.
  2. Oleme vastu projektidele, mille tulemusena kasvab Eesti elektrisüsteemi destabiliseerimise risk ja millega samaaegselt kaasneb riigi kulude kasv elektrisüsteemi arendamiseks (BRELLI-st lahti ühendamine).
  3. Peame vajalikuks riigiettevõtete erastamist, v.a strateegilised ettevõtted.
  4. Tõstame väikeehitiste piirmäära 36 m2-ni.
  5. Taastame riigi reservfondi ettenähtud mahus.
  6. Kaotame kahe ministriga ministeeriumid. Ühendame Keskkonna -ja Maaelu ministeeriumi ning Kultuuri – ja Haridusministeeriumi.
  7. Viime kiire lairiba interneti tarbijatele kiirkorras.
  8. Struktureerime ümber rahaeraldised teadusele ja suurendame teaduse rahastust.
  9. Eraldame riigikaitsele 3% SKP-st aastaks 2024. Erakorraliselt tekkinud lüngad täidame riigilaenu abil.
  10. Katkestame viivitamatult Rail Balticu praeguse Eestile kahjuliku projekti. Eesmärgiks seame Eesti peamiste raudteede rekonstrueerimise kiirusele 160 km/t, säilitades olemasoleva 1520 mm rööpmevahe laiuse.
  11. Peame vajalikuks jätkuvalt uurida Eestile sobivaid puidu väärindamise võimalusi.
  12. Rakendame sõjaväestatud piirivalve, mille tulemusena piisab kontrolljoone oluliselt väiksemast investeeringust kui täna planeeritav 360 miljonit eurot ja väljaehitamise aeg 9 aastat.
  13. Saaremaa sild – tegemist on majanduslikult ja sotsiaalselt kasuliku projektiga. Kaalume silla rajamist riigi ja eraisikute vahendite koostöös (PPP).
  14. Toetame tuuleparkide, sh. meretuuleparkide rajamist Hiiumaa lähedale ja Liivi lahte. Piirame Kaitseministeeriumi tegevust tuuleparkide rajajate tegevuse takistamisel.
  15. Ei toeta uue põlevkivielektrijaama ehitamist Eestisse.
  16. Peame vajalikuks Eestile kasulike majandussidemete arendamist Venemaaga (näiteks transiit, põllumajandussaaduste müük, piirikaubandus), kahjustamata seejuures Eesti julgeolekut.
  17. Oleme vastu Eesti maksete suurendamisele EL eelarvesse.
  18. Peame vajalikuks teaduslikult ja majanduslikult põhjendatud lähenemise väljatöötamist metsade majandamisele.
  19. Tunnistame, et Helsinki-Tallinna tunnel on majanduslikult elujõuetu idee.
  20. Toetame LNG terminali rajamist Eestisse EL toel (projekt, mille Jüri Ratase juhitav valitsus ohverdas Leedule Rail Balticu läbisurumise nimel).
  21. Peame õigeks Linnahalli baasil ooperiteatri rajamist.
  22. Lõpetame koheselt igasugused rahaeraldised Kreekale.
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.