Olema uude majanduskriisi juba sisenenud ning küsimus on nüüd selles, kuidas me suudame tagajärgi minimeerida ja kriisi üle elada, ütles “Esimeses stuudios” rahandusminister Martin Helme.
“Numbrid räägivad lugu, et nii järske kukkumisi pole olnud 2008. aastast. Ja see on päriselu tagajärgedega. Ettevõtete bilanss järsult väheneb ja pangad hakkavad laene tagasi kutsuma või lisatagatisi nõudma. Ettevõtted, mis rahastavad end võlakirjade taasrahastamisega, ei saa seda teha,” kirjeldas Helme ERR-is koroonaviiruse ja naftasõja mõju tagajärgi majanduses.
Helme sõnul on majanduskriis käes, nüüd on küsimus selles, kuidas tagajärgi minimeerida ning leida kriisist võimalusi midagi kasulikku teha. Igasuguse planeerimise muudab praktiliselt võimatuks aga olukorra muutumise etteennustamatus.
Rahandusministri sõnul on läänemaailma riigid aastal 2020 paljuski keerulisemas olukorras kui 2008. aasta kriisi ajal.
“Nii maailma kui Euroopa majandus on täna suurema võlakoorma all kui kümme aastat tagasi. Tööpuudus on suurem. Konkurentsivõime on kehvem, kui oli enne 2008. aasta kriisi. Räägiti, et ees ootab lauge langemine. Nüüd on selle asemel mull suure pauguga lõhki läinud,” rääkis Helme ERR-ile.
Helme sõnul on igas kriisis ka midagi positiivset – näiteks lubavad Euroopa Liidu eelarvereeglid, mis Eestil laenamist takistavad, eriolukordades erandeid. “Euroopa eelarvereeglites on täiesti selgelt erand sees: ettenägematu sündmuse puhul need reeglid ei toimi. Kui langus tuleb, siis sul ongi õigus rohkem kulutada, minna eelarvega rohkem miinusesse,” lausus Helme, kes on varem öelnud, et praegune valitsus läheb uuele kriisile vastu mitte kokku hoides, vaid kulutades.
“Nüüd me oleme selgelt majanduslanguse faasis ja selles faasis on kõige halvem asi see, mida teha saab, kui riik hakkab kokku tõmbama – sellega ta võimendab seda langust. Väga suur osa majandusest keerleb siiski riigi investeeringute ja avaliku sektori palkade ümber. Kui me sinna kärpima läheme, siis me võimendame ainult langust. Seda me kindlasti teha ei tohi,” rääkis Helme.
Rahandusministri sõnul on riigi investeeringud pikas plaanis nagunii positiivne asi ning praegu oleks patt laenurahast ära öelda. “Praegu on see ka odav – raha pakkumine kõigist keskpankadest on massiline, ja Eesti on kuldklient. Eelarvereeglid annavad pandlikkust,” märkis Helme, kelle sõnul on täpseid summasid on tänasel päeval väga raske öelda.
Aasta alguse maksutuludes veel seni anomaaliaid ja negatiivseid märke pole, kuid selleks tuleb nüüd valmis olla. Ettevõtluse toimimise tagamiseks on üks võimalus ja kõige kiirem vahend Helme sõnul maksude alandamine – kasvõi lühiajaline ja võimalik, et kindlasse sektorisse suunatud. “Seda me saame kohe teha – see on nagu ergutav süst veeni. Ükskõik, mis suurusjärgus me selle teeme – 100, 200, 500 miljonit – see jõuab kohe majandusse,” lausus ta.
Helme sõnul praegu kärbetele ei mõelda ning niinimetatud krokodillide komisjon pole lähiajal kogunemas.
“See mõtteviis, mis oli kümme aastat tagasi – et kõige olulisem on eelarve tasakaal, et ei läheks miinusesse – see on praegusele valitsusele täiesti võõras. Mingit hullunud kärpimist kindlasti ei tule,” lubas Helme.
Naftahinna langus on Helme sõnul ajutine nähtus ning see peaks tema sõnul USA jõupingutuste toel maksimaalselt poole aastaga taas 60 kuni 65 dollarini barrelist jõudma. Hinnalangusest tingitud raskused põlevkivisektoris on Helme sõnul suurem mure ja valitsus seda sektorit kindlasti hätta ei jäta.
