Rahandusminister Martin Helme nentis, et kui headel aegadel on kogutud kriisi jaoks rahalisi varusid, siis nüüd ongi kriis käes ning aeg kogutut kasutusse võtta.
“Kui me oleme varasematel aastatel, kui majanduskasv on olnud meeldivalt kõrgete protsendide juures, rääkinud sellest, kuidas headel aegadel peab riik tekitama endale varusid, et kriisi ajal oleks, kus võtta – võimalust majandust stimuleerida – siis peaks kõigile neile, kes juttu tookord rääkisid, olema selge, et nüüd ongi see kriis käes,” rääkis Helme täna pressikonverentsil.
Ta rääkis, et nüüd ongi aeg minna eelarvega miinusesse, et hoida majandust heas käigus. See ongi valitsuse majanduspaketi välja töötamise nurgakiviks.
Eesti Panga president Madis Müller nõustus pressikonverentsil, et praegu tuleb riigieelarve piiranguid vaadata tõesti teistmoodi kui tavaliselt ning riigi tugi on vajalik – ka siis, kui ettevõtted jäävad oma praeguste laenudega hätta või vajavad lisaraha.
Rahasüstid tulevad
Rahandusminister kergitas ka veidi katet valitsuse majanduspaketi meetmetelt. Valitsus on lubanud, et paketiga tullakse täpsemalt välja nädala keskel või teises pooles.
Helme sõnul aitaks pakett ettevõtetel mitte ainult olemasolevate kohstustega toime tulla, vaid ka seni toime tulnud ettevõtetele lisaraha sisse süstida. Kuidas täpselt, pole veel kindel, aga riigi roll saab olema väga aktiivne, lubas minister.
Variandid on erinevad. Need võivad olla ühekordsed, tagastamatud, summad, aga võivad olla ka käibelaenud. Helme sõnul sõltub kõik nii sektoritest kui ettevõtetest, aga üritatakse olla paindlikud.
Valitsus on ka pankadega rääkinud, et need lubaks leebemalt ja pikemalt hätta sattunud ettevõtetele maksepuhkust.
Ministri sõnul plaanitakse ka koostööd nii pankade, põllumajandusettevõtteid rahaliste meetmetega aitava Maaelu Edendamise Sihtasutusega (MES) kui ka riikliku sihtasutusega Kredex.
Kindlasti plaanib valitsus seetõttu tõsta just MES-i kui ka Kredexi kapitaliseeritust.
Keskpanga president Müller rääkis, et tänasel kohtumisel pankade esindajatega – kus osales ka Helme – oli juttu sellest, kuidas toetada ettevõtteid, mis võivad jääda raskustesse oma praeguste laenudega. Võimalus võiks ka tema sõnul olla Kredexi kaudu toe pakkumine.
Helme rääkis, et valitsus on arutanud ka seda, kuidas töövõtjaid toetada – eelkõige töötukassa kaudu toimivate toetusmeetmete abil. Ta nentis, et palju on ettevõtteid, mille põhiväljaminek on kulu palkadele.
“Kui me laseme suurematel sektoritel pankrotti minna, siis tuleb doomino, see jõuab kinnisvarasse ja pangandusse ja siis on meil kõigil palju raskem,” ütles Helme veel.
Laualt on tema sõnul käinud läbi veel terve hulk lisaettepanekuid, millega majandusele õhku juurde antaks. Nende üle käib aga veel poliitiline diskussioon.
Minister kinnitas taaskord, et laual on maksumoratooriumite pakett, mida arutatakse edasi koalitsioonis. Võimalikud on ka spetsiifilised sektoripõhised meetmed.
Küll aga rõhutas ta, et moratoorium põhimõtteliselt vajab Riigikogu otsust, nagu igasugused maksumuudatused.
Ka nentis Helme, et valitsusel ei ole ilmselt mingit pääsu lisaeelarvest.
