Rahandusminister ning EKRE üks liidreid Martin Helme leiab, et Euroopas pole vaja lisareegleid soolise palgalõhe kohta – vastupidi, olemasolevat regulatsiooni võiks leevendada ja üldse ära kaotada.
“Eesti ja kogu Euroopa Liit peaks astuma tõsiseid samme, et liikuda tagasi vaba turumajanduse reeglite suunas,” teatas Martin Helme sotsiaalminister Tanel Kiigele saadetud kirjas.
Helme võttis sõna seetõttu, et praegu on Euroopa Liit liikmesriikidega arutamas, mis meetmeid tuleks palkade läbipaistvuse suurendamiseks ette võtta ning oma seisukoht on vaja välja öelda ka Eestil.
Lisareegleid pole vaja, olemasolevad võiks isegi kaotada
Helme hinnangul on asi nii, et mida rohkem tegutsemisvabadust ettevõtetele jääb ning mida rohkem riik ettevõtjaid usaldab, seda suurem on tõenäosus, et Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsivõime globaalselt kasvab.
“Seepärast on Eesti seisukohal, et puudud vajadus täiendavate regulatsioonide järele soolise palgalõhe vallas. Pigem tuleks praegused regulatsioonid üle vaadata ning neid leevendada kuni nende kaotamiseni,” kirjutas Helme.
Tema sõnul näitab Eesti kogemus, et ettevõtjad teevad palgaotsuseid selle järgi, kui palju üks või teine inimene panustab ettevõtte edusse ning ei diskrimineeri kedagi tema soo pärast.
Eesti palgalõhe on Euroopa suurim, aga miks?
Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati andmetel oli Eestis 2018. aastal palgalõhe Euroopa kõige suurem – 22,7 protsenti. Kõige väiksem, 3 protsenti, oli see Rumeenias.
Mullu oktoobris teatas statistikaamet 2018. aasta oktoobri andmetele tuginedes, et palgalõhe oli Eestis siis kõikidel tegevusaladel – kõige suurem oli sooline palgalõhe finants- ja kindlustusäris, kus see oli pea kolmandik, väikseim aga 2 protsenti veonduses ja laonduses.
Tänavu märtsis teatas aga Tallinna Ülikool, et nende teadlaste esialgne analüüs näitab, et Eestis on tähelepanuväärsed erinevused palgas ametikohtade ja valdkondade võrdluses, naised ja mehed kipuvad aga koonduma eri ametikohtadele ja valdkondadesse.
Värskete ja 2014. aasta põhjalike andmete najal leidsid uurijad, et umbes 40 protsenti palgalõhest on võimalik seostada ettevõtete ja ametipositsioonide erinevusega. Eelmises, 2010. aasta analüüsis õnnestus nii selgitada 15 protsenti palgalõhest.
Naised töötavad sama vanade ja sama haridustasemega meestega võrreldes suurema tõenäosusega ametikohtadel ja tegevusaladel, kus üldine palgatase on madalam. Analüüsi tulemustest võib näha viiteid mitmetele tuntud palgalõhet põhjustavatele mõjuteguritele, ütles märtsis uuringurühma juhtiv Tallinna Ülikooli professor Marge Unt.
“Näiteks klaaslagi, kus kõrgema kvalifikatsiooniga naiste juurdepääs paremini tasustatud ametikohtadele on piiratud, ning klaaslift, mille järgi mehed liiguvad karjääriredelil samade oskustega naistega võrreldes kiiremini,” märkis Unt.
