Seljataga on 28 päeva kokkuhoidu, säästmist ja koonerdamist. Võib ainuüksi numbreid vaadates väita, et säästukuu oli edukas. Hoidsin kokku ligemale 150 eurot. Sellele ma aga ei keskenduks, kuna peamiselt õppisin väljakutsest hoopistükkis paremaid otsuseid tegema. Säästukuu ehk Frugal February oli minu jaoks heade valikute kuu.
Mida ma tahan säästmisega saavutada?
Võtsin sel kuul kätte ja proovisin elada hetkes. Suunasin oma tähelepanu oma elus tehtavatele valikutele. Küsisin endalt, millele kulutan aega, raha ja energiat? Millised on minu halvad harjumused? Milliste tegevustega ma aga hoopiski tahaksin tegeleda? Mille jaoks mul tavaliselt aega ei ole?
Kuu alguses panin paika eesmärgid. Tagantjärele öeldes oli nimekirja tegemine väga hea algus väljakutsele, sest sain rahulikult analüüsida mida ma tahan saavutada ning mida säästmine kui selline võimaldab, mida see tähendab ning mida see võiks endas kanda.
Säästukuu kokkuvõte numbrites:
- 2 parandatud rõivaeset
- 5 loetud raamatut
- 23 poevaba päeva
- 1 ostmata jäänud ühistranspordi kuupilet
- 1 kord nädalas jooksmist
- 1 isetehtud puljong
- 4 korda sõpradega väljas käies raha kulutamata
- 6 mahamüüdud asja
- 1 kilekotitäis vanakraami uuskasutuskeskusesse
- 10 ärakasutatud tolmukoguvat toodet
- ~150 eurot kokkuhoitud raha
Loen säästukuu väljakutse edukaks. Sain selle kogemusega kaasa lootust – kõike on võimalik saavutada, kui seda vaid tahta. Kuu on täpselt võimetekohane aeg, et astuda oma mugavustsoonist välja ning juurutada uusi harjumusi. Olen enese üle uhke, kuna sain tegeleda hobidega, milleks mul muidu aega ei ole nagu näiteks raamatute lugemine või sportimine.
Koonerdamisel on ka omad head küljed
Suurim üllatus oli taipamine, et ma kasutan väga palju ühistransporti ning liigun jala vähe. Kuigi üheks kuuks ühistranspordist loobumist võib pidada koonerdamiseks, oli selle teo mõju hoopiski laiahaardelisem – muutusin aktiivsemaks ning hommikused ning õhtused jalutuskäigud aitasid stressi leevendada. Võtan selle õppetunni kaasa ka kevadesse.
Arenemisruumi veel on
Kolmas asi, mille peale ma tänu säästukuu veebruarile mõtlema hakkasin, oli sõpradega väljas käimise peale kulutatud raha. Söön palju väljas, käin tihti kohvitamas. Nädalas kulub mul sellele vahel kaks-kolm korda rohkem raha kui tervele nädalamenüüle. Tõsi, paaril korral murdsin oma lubadust sel kuul väljas söökidele ja jookidele raha kulutada, küll aga tegin ma kindlasti edusamme ning mul on kuhu poole ka edaspidi liikuda.
Teine asi, milles mul veel arenemisruumi on – snäkkidele kulutatud raha. Oma elustiilist tulenevalt asendan ma toidukorrad erinevate kiirete ampsudega, tihti aga maksan ma nende eest rohkem ning toit ei ole tervislik. Sellel kuul hakkasin ma ses osas tegema teadlikult paremaid valikuid – kummikommid jäid ära, ning asemele tulid õunad, viinamarjad, pirnid.
Säästukuust saab heade valikute aasta
Säästukuu toimetamistest sain innustust vaadata oma tarbimisele laiahaardelisemalt. Kuu lõpus tegin ülevaatliku tabeli kõikidest toodetest, mida ma eelmisel aastal ostsin. Tahtsin koguda materjali, et analüüsida milline tarbija ma olen. Lähen aastale vastu oma uute teadmiste, säästukuu kogemuste ning uute harjumustega. Saagu 2019 aastast heade valikute aasta.