Uudis

Mehhikose karantiini jäänud diginomaad: praegu tuleb tuju üleval hoidmiseks loominguline olla

Enelin elab diginomaadi elu, aga koroonakriis sundis tedagi Mehhikosse Playa del Carmenisse karantiini jääma.Foto: Shutterstock

Kuidas koroonakriis on segi paisanud maailmas ringi rändavate ja kaugtööd tegevate diginomaadide elu, räägib Geeniusele turundusekspert Enelin.

Enelin on viimased viis aastat elanud digitaalse nomaadi elu, tehes kaugtööd samal ajal maailmas eri paikades elades. Kui reeglina viibib Enelin ühes kohas üks kuni kolm kuud, siis pandeemia sundis temagi veebruaris plaanitust kauemaks Mehhikosse Playa del Carmenisse karantiini jääma.

“Oleme siin koos väikese pundi nomaadidest sõpradega ja ootame, millal maailm end uuesti avab. Reisimist küll pole ja väljas käia ei saa, aga pole hullu, oleme loomingulised ja hoiame tuju rõõmsana ning elu aktiivsena omakeskis salsa tantsutreeningute, ühiste õhtusöökidega, filmiõhtute ja huvitavate aruteludega,” räägib ta. 

9st 5ni töö ilma kontorita 

Kui alguses tegutses Enelin vabakutselise turundajana ning leidis tööotsi peamiselt Upwork platvormi kaudu, siis viimased kaks aastat on ta töötanud iduettevõttes Safetywing. Ettevõte pakub tervisekindlustust kaugtöötajatele ja digiränduritele ning selle töötajad on ise täielikult kaugtööl, kokku saadakse kaks korda aastas.

Enelin töötab enamasti Airbnb korteris või kohvikus, koostöökeskustes käib ta pigem teistega sotsialiseerumas.“Mu tööpäev kestab tavaliselt 9st 5ni, ainult et ilma kontoris käimiseta,” viskab ta nalja. “Õhtuti käin väljas ja tegelen enda projektidega, näiteks affiliate marketing kursuse arendamisega.”

Odavam kui elu Eestis

Enelini sõnul on vastupidiselt tavaarvamusele digitaalse nomaadi elustiil odavam näiteks Tallinnas resideerumisest. “Lõuna-Ameerikas või Aasias saab endale sama raha eest rohkem lubada, näiteks väljas söömist ja käimist või isikliku basseini ääres päikese võtmist.“ Kokkuhoidu võimaldab see, et digirändurid on ajaliselt paindlikud ning saavad reisimiseks kasutada odavamaid võimalikke lennupileteid. 

Samuti ei kulutata palju asjade kokkukuhjamisele. Enelin ise reisib käsipagasi mõõtu kohvriga, kuhu mahub kõik kolmeks kuuks vajalik: multifunktsionaalsed ja mittekortsuvad riided, meigikott ja arvuti. Kuna Airbnb korterites on kõik eluks vajalik olemas, piisab kohapeal uue šampoonipudeli soetamisest. 

Oma reisigraafikut teab Enelin ette umbes pool aastat ning osaliselt sõltuvad sihtkohad sellest, kuhu tal tööga seoses nagunii minna tuleb. Eestis käib ta vähemalt korra aastas. “Iga kohalik diginomaad teab, et jaanipäevaks tuleb Eestisse tulla, oleks imelik sel ajal kuskil mujal olla”. Ehkki hetkel reisiplaane teha ei saa, loodab ta siiski ka sel suvel Eestisse jõuda. Õnneks on juba näha esimesi märke asjade normaaliserumisest ja mõned tema karantiinikaaslased plaanivad juba mõne nädala pärast Horvaatiasse edasi liikuda.

(Ühis)kodud mitmel pool maailmas

Digirändurid moodustavad tihedalt suhtleva kogukonna, igal pool on võimalik Slacki suhtlusgruppide kaudu endasarnased inimesed üles leida ning vanade tuttavatega kohtuda. 

Koos ei veedeta ainult vaba aega, vaid tehakse ka tulevikuplaane ja vahetatakse mõtteid investeerimise teemal. 

Et paljud on maailmas rännanud juba aastaid ning jõudnud pere loomise vanusesse, soovitakse üha enam oma asjad kuskil ka “päriselt lahti pakkida”. Samas ei soovita päriselt paikseks jääda, vaid teatud vahepealset elustiili ehk n-ö kodubaase, kus aastas mõned kuud veeta

Nii on diginomaadide seas aktuaalseks muutunud idee kinnisvarasse ühisinvesteerimisest. See tähendaks, et rühm digirändureid soetab korteri või maja, mida nad periooditi ise kasutada ning muul ajal välja rentida saavad. Ehkki Enelini teada pole ideed veel  eriti realiseeritud, näeb ta sellisel mudelil suurt potentsiaali. 

Ka tema usub, et tal on  tulevikus mitu kodubaasi ‒ üks Tartus, teine Rios ja kolmas Hispaanias. “Ja Aasias võiks vahepeal lihtsalt söömas käia,” naerab ta. Just Lõuna-Ameerikaga seob teda eriline armastus esimesest silmapilgust ‒ talle meeldivad sealsed avatud ja vabad inimesed, muusika ja elustiil. “Olen kahtlemata keskmisest eestlasest ekstravertsem ja tunnen end seal kodusemaltki kui Eestis. Seal ei ehmu keegi, kui keset tänavat kõva häälega naerma puhken,” selgitab ta.

Kes on diginomaadid?

Diginomaadi või digiränduri või digitaalse “kodutu” all mõeldakse enamasti inimesi, kelle elu ja töö ei ole seotud kindla asukohaga. Paljud diginomaadid teevad tehnoloogiapõhist kaugtööd, näiteks tarkvaraarenduse, turunduse jmt vallas.

Hinnangud varieeruvad, aga mõnede asjatundjate arvates võiks maailmas olla 5 miljonit diginomaadi ja nende arv pidevalt kasvab. Pandeemiapuhang annab eeldatavasti diginomaadlusele veel suurema tõuke, kuna paljud ettevõtted on lubanud tulevikus kaugtöö võimaldamist jätkata.

Digirändurielust unistavatel inimestel soovitab Enelin googeldada teemakohaseid blogisid ja veebilehti. Head allikad on https://nomadlist.com/ ja riigipõhised Nomadlist Slacki-kanalid, samuti Facebooki grupid. 

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.