Uudis

Meie mees suures mängus: peetakse võimalikuks, et eestlane valitakse Euroopa rahamaailma tippu

Ohutuled Euroopa Keskpanga peakontori juures Frankfurdis.Scanpix

Peagi algab Euroopa rahandusmaailmas väga oluline konkurss: vaja on ära täita Euroopa Keskpanga viimane vaba juhatuse liikme koht. Sellist võimalust ei teki enam viis aastat.

Detsembrist lahkub viieliikmelisest juhatusest Luksemburgi esindaja Yves Mersch. Pärast seda pole juhatuses vaba kohta enam 2026. aastani, vahendab Bloomberg. Uue juhatuse liikme valivad lähikuudel euroala riikide rahandusministrid.

Ehkki rahapoliitilised otsused võtab vastu 25 liikmest koosnev nõukogu, kuhu kuuluvad muuhulgas kõikide euroala riikide keskpankade juhid – sealhulgas ka Eesti Panga president Madis Müller –, on juhatusel täita ülioluline roll, kuna just nemad viivad vastu võetud otsuseid reaalselt ellu. Samuti maksab juhatuse liikmete sõna palju aruteludes.

Erakordne võimalus väikeriikidele, sealhulgas Eestile

Bloomberg märgib, et kuna neli euroala suuremat majandust on juhatuses juba esitanud, pakub see teistele riikidele erakordse võimaluse. Võib juhtuda, et Euroopa ideaosa riigid saavad endale ajaloo esimese juhatuse koha, või et Hollandil või Soomel avaneb teine võimalus.

Nagu ülejäänud Ida-Euroopal, pole ei Eestil, Lätil ega Leedul kunagi Euroopa Keskpanga juhatuses kohta olnud. Bloombergi hinnangul on üks võimalik kandidaat asja muutma Eesti Panga endine president Ardo Hansson.

Kui Hansson otsustab ametikohale kandideerida, oleks tal Bloombergi hinnangul kõigi kolme Balti riigi toetus. “Rahapesuskandaal, mis Eestit tema viimasel presidendiaastal tabas, võib samas ta võimalikule kandidatuurile varju jätta,” nendib mainekas majandusväljaanne.

Hanssoni nime on ka varem Euroopa Keskpanga tippkohtadega seostatud – teda peeti Eesti Panga juhina küllaltki mõjukaks ning panganduses on ta tuntud nimi. Hanssonil on doktorikraad Harvardist ning ta on töötanud Maailmapanga peaökonomistina Hiina suunal, nii et tal on hulganisti ka rahvusvahelist kogemust.

Vahepeal spekuleeriti isegi, et temast võiks saada Euroopa Keskpanga president – tõsi, seda peeti väga ebatõenäoliseks. Lõpuks võitis ameti prantslane Christine Lagarde, kes enne tüüris Rahvusvahelist Valuutafondi (IMF).

Praegu võtab Hansson aktiivselt sõna Eesti leheveergudel, tegutseb Coop Panga nõukogu aseesimehena ning on üks valitsuse koroonakriisi leevendamise eksperdinõukogu liikmetest.

Võimalikke kandidaate on hulgaliselt

Ida-Euroopast on võimalikke kandidaate veel, näiteks Bostjan Jazbec, kes on juhtinud Sloveenia keskpanka, ent lahkus ametist seoses vastuoluliste otsustega. Variant võib olla ka endine Slovakkia rahandusminister Peter Kazimir, kes on oma kodumaa keskpanka juhtinud praegsueks veidi üle aasta.

Veel märgib Bloomberg, et Hollandist oli pärit Euroopa Keskpanga esimene president Wim Duisenberg, ent pärast seda, kui ta enam kui 15 aastat tagasi ametist lahkus, pole riik enam juhatuses esindatud olnud. See võib olla piisavalt pikk aeg, et ehk võiks avaneda uus võimalus, märgib majandusväljaanne.

Üks võimalik kandidaat võiks olla Frank Elderson, kes juhib Hollandi keskpangas järelevalveüksust ning tegutseb ka Euroopa Keskpanga järelevalvetalituse juures. Veel üks variant oleks Joanne Kellermann, Hollandi keskpanga esimene naissoost juhatuse liige. 

Hollandlaste kandidatuuri võib aga ohustada see, et riik oli peamine kõhkleja uue koroonaviirusest taastumise fondi loomisel Euroopa Liidu riikidele. Juhatuse liikme koht võib ka vähendada Hollandi keskpanga juhi Klaas Knoti šansse ise Euroopa Keskpanga presidendi koht võita, kui praeguse liidri Christine Lagarde’i ametiaeg 2027. aastal otsa saab.

Ka Soomel pole olnud 2003. aastast juhatuse liiget. Soome Panga juhi Olli Rehni jaoks võib see olla pikalt oodatud võimalus – teda peeti üheks tugevaks kandidaadiks Lagarde’i asemel Euroopa Keskpanka juhtima, ent seda tööd ta mõistagi ei saanud. Samuti ei õnnestunud tal Lagarde’i asemel Rahvusvahelise Valuutafondi juhiks saada.

Millega Euroopa Keskpank tegeleb?

Euroopa Keskpanga – eesti keeles lühendatakse seda ametlikult EKP, ent kuna Eesti inimesele seostub see paratamatult punaminevikuga, eelistab osa majandusväljaandeid ning eksperte kasutada inglispärast lühendit ECB – kõige olulisem ülesanne on hoida euro stabiilsena.

Selleks teeb keskpank kõik, et hoida inflatsioon kogu euroalas kokku 2 protsendi lähedal (veidi sellest piirist allpool). See tähendab, et hinnad peaksid aastas tõusma 2 protsendi jagu.

Seda taset peavad majandusteadlased üldiselt optimaalseks ning sarnane siht on ka teistel suurematel keskpankadel, näiteks Inglise pangal ning USA Föderaalreservil. Kui inflatsioon on liiga kõrge või kõigub palju, on ettevõtetel raske hindu paika panna ning tarbijatel enda kulutusi planeerida.

Kui inflatsioon on aga madal või hoopis negatiivne – ehk käimas on deflatsioon -, siis võivad tarbijad kulutused tegemata jätta, kuna usuvad, et hinnad võivad veelgi langeda. See kõlab esmapilgul nagu hea asi, ent võib tähendada, et kuna ettevõtete kaupadele on turg väiksem (kõik ootavad paremat aega, mil osta) võivad need raskustesse sattuda ning inimesed töö kaotada.

Et seda ülesannet täita, seab Euroopa Keskpank paika intressimäärad, millega tavalised kommertspangad raha laenata või keskpangas hoiustada saavad. Nendest sõltub otseselt, kui kallis on kommertspankadel raha saada – ning seega ka see, kui kallis on näiteks sinu kodulaen.

Pärast viimast suurt finantskriisi on keskpank tegelenud ka suurte niinimetatud rahatrükkidega, et küllaltki madalal püsinud inflatsiooni tagant tõugata ning kaudselt ka majandust elavdada. See on üks lisapõhjus, miks praegu on pikaajaliste laenude võtmine küllaltki odav asi.

Muidugi on Euroopa Keskpangal veel hulk lisaülesandeid – näiteks kogu euro kui valuuta infrastruktuuri käigushoidmine ning pankade üle järelevalve tegemine. Euroopas on keskpank üks mõjukamaid institutsioone ning näiteks Forbesi maailma mõjukaimate edetabelis on Euroopa Keskpanga president tihti esiviieteistkümnes.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.