Mida sõjaline konflikt tähendaks Eesti ja maailma majandusele?

Venemaa mõju Eesti majandusele hinnatakse piiratuks.Foto: Scanpix

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe kirjutas eilses rahandusministeeriumi blogipostituses, et Eesti majandust võib Kremli agressioon mõjutada kolmel moel.

“Esiteks väheneb sanktsioonide, vastusanktsioonide ja sõjategevuse tõttu kaupade ja teenuste eksport ja import Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast. Teiseks mõjutab meid maailma finants- ja toormeturgudel ning maailmamajanduses toimuv. Ning kolmandaks kahjustab sõjategevus kindlustunnet maailmas, Euroopas ning Venemaaga piirnevates riikides,” kirjutab Lättemäe

Ekspordi ja impordi mõju nii Eestile, Euroopale hindab Lättemäe piiratuks. Ta sõnab, et teatud toodete, eelkõige toorainete osas nagu nafta ja gaas, on Venemaa osatähtsus Euroopas suur, aga tervikuna on nende tähtsus maailma kaubavahetuses protsentuaalselt väike.

“Venemaa osakaal maailmamajanduses on ca 2% ning umbes sama väike ka Eesti väliskaubanduses. Sama suurt osakaalu maailmamajandusest annavad ka Läänemerega piirnevad Skandinaavia ja Balti riigid. Seega mõjutab Venemaa sõjaline agressioon Ukraina suhtes meid hetkel eelkõige energiatoodete kaudu, kuid muu kaubavahetuse halvenemisest tingitud mõju nii maailmale kui Eestile jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks,” ütleb Lättemäe.

Hindade kasv võib veelgi kiireneda

Maailm reageeris Ukraina ründamisele aktsaihindade langusega ja toormehindade tõusuga. Naftahind oli 24. veebruari keskpäevase seisuga kerkinud ligi 8%; gaasihind ca 6%, maailma aktsiaturud langenud Euroopas ca 4% ning mujal maailmas ca 2%. Lättemäe ei osanud oma postituses hinnata kui kõrgele võivad nafta- või gaasihinnad kerkida, kuid eeldas, et varasemaid konflike vaadates võiks eeldada kuidas maailmamajandus käituks.

Lättemäe toob välja, et Wikipedia andmetel on Venemaa alates NSVL lagunemisest olnud osaline 13 sõjalises konfliktis. Fiskaalpoliitiku analüüsis selgus, et nafta hinna osas on maailmaturu hind sel aasta olnud üsna volatiilne ja sõjaline konflikt ei ole ainus, mis on seda mõjutanud.

“Rohkem kui kolmkümmend aastat tagasi toimunud Lahesõjale (kus Venemaa ei osalenud) reageeris naftahind tõesti ajutise kahekordistumisega, aga hiljem ja eelkõige käesoleval sajandil on geopoliitiliste pingete kõrval mänginud muud tegurid – eelkõige nõudluse kasv/kahanemine Aasias ja maailmas tervikuna – hinnavolatiilsuses olulisemat rolli,” nentis Lättemäe.

Ta lisas, et 2014 aastal, ehk Krimmi okupeerimise järgselt, naftahind maailmas hoopis langes, sest turule jõudis suur kogus USA kildaõli. Hetkel toimunud 8% hinnatõus jääb viimase kahekümne aasta jooksul nähtud volatiilsuste piiresse. Selline muutus aga võib tuua veel kiirema hinnatõusu maailmas ja Eestis.

Gaasihinnaga saab Euroopat kahjustada

Gaasihind Venemaa sõjaliste kinfliktidega seoses on olnud vähem volatiilne. Sellegipoolest on eelmise aasta aprillist Venemaa gaasihinda üles vedanud. Kuna nafta ning gaas on Venemaa riigieelarve laekumisest arvestatav osa, siis sellevõrra täitus ka Venemaa riigikassa.

“Hetkel on väga raske spekuleerida, kas gaasitarned võivad praeguses konfliktis ajutiselt peatuda või mitte, aga gaasi hind võib olla potentsiaalne hoob, millega saab energiasõltuvuses Euroopat majanduslikult mõnevõrra kahjustada. Varasemates Venemaa sõjalistes konfliktides ei ole gaasitarned Venemaa poolt peatunud, sest tegu on Venemaa riigieelarve jaoks olulise tuluallikaga,” arvas fiskaalpoliitik.

Ka finantsturud on sõjalise konflikti tõttu meeletult närvilised ning šokk turgudel oli märgatav. See võib mõjuda üleüldisele kindlustundele väga kahjustavalt, aga kui suureks kujuneb see pikemas perspektiivis ei osanud Lättemäe ennustada.

“Kokkuvõttes on maailma finantsturgude reaktsioon jäänud ootuspärastesse piiridesse ja hoolimata praeguse konflikti õõvastavusest peegeldavad üsna täpselt Venemaa osatähtsust maailmamajanduses. Eesti era- ja riigisektor on viimase kolmekümne aasta jooksul sarnase ja isegi suurema ulatuse ja mõjuga olukordadega korduvalt kokku puutunud ja suutnud neile mõjudele edukalt vastu panna,” leidis esimese analüüsi tulemusel Lättemäe.

Pikemat ja joonistega blogipostitust näeb rahandusministeeriumi lehel SIIN.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.