Uudis

Miinimumelatis seotakse alampalgast lahti ja elatise maksmine muutub paindlikumaks

Uus määrus püüab vähendada kohtuvaidlusi ja aidata viia peresid leppeleFoto: Canva

Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega soovitakse miinimumelatise määr siduda lahti alampalgast ja asendada valemiga, mis võtab arvesse lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi. Viimastel aastatel on paljudel vanematel elatise maksmine osutunud üle jõu käivaks just alampalga kiire kasvu tõttu.

Selle muudatusega soovitakse, et perekonnaasjades kohtusse jõutaks vähem. Samuti proovitakse jõuda lahendusteni, mis võimaldaks kergemini luua vanemate kokkuleppeid enne kohtusse jõudmist.

“Uus miinimimelatise määr tehakse läbi lihtsate arvutuste, mis arvestab perede erinevat majanduslikku võimekust. “Vanematel võimalik läbipaistval moel ka ise välja arvutada või kasutada selleks loodavat veebirakendust – mis summa kohus tõenäoliselt nende pere puhul välja mõistaks,“ selgitas Justiitsminister Maris Lauri.

Praeguse seisuga asendatakse seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär, milleks oli 292 eurot, valemiga, mis koosneb järgmistest kriteeriumitest:

– Baassumma 200 eurot. Elatise baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise summa, millele lisatakse 20 eurot, kuna eelnõu vastu võtmise hetkeks on baasalampalga määr juba tõusnus. Baassummat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra liitintressi põhimõttel.

– Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Esimene ümberarvutus 2021. aasta keskmise brutokuupalga alusel toimub 2022. aasta 1. aprillil.

– Elatist saavate laste arv samas peres. Arvestades võimalust kulusid veidi koondada mitme lapse korraga kasvatamisel (mööbli, riiete, mänguasjade korduvkasutus jms), on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

– Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.

– Lapse jagatud elukoht. Kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.

Näiteks kui elatist makstakse ühele lapsele, laps veedab teise vanemaga koos vähem kui 7 ööpäeva kuus ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa 213 eurot kuus ühe lapse kohta.

Kohus võib aga suurendada uute kriteeriumide alusel arvutatud elatise summat lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel. Kui kohustatud vanema sissetulek on keskmisest suurem, siis võib lisada elatise baassummale näiteks 3% kohustatud vanema tegelikust sissetulekust keskmise brutokuupalga asemel.

Elatist vähendada saab aga vaid mõjuval põhjusel. Näidisloetelu mõjuvatest põhjustest elatise summa vähendamiseks jääb samaks: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral minimaalses ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

2020. aasta algul valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuring tõi välja, et elatise suurust tuleks arvutada valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid.

Järgmise sammuna esitab valitsus eelnõu riigikogule, enne jõustumist peab see parlamendis läbima kolm lugemist.

Kavandatavate muudatuste kohta saab täpsemalt lugeda ka justiitsministeeriumi kodulehelt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.