Mul on praegu ees viisteist artiklit (näiteks see, ja see) sellest, kui lahe on neljale päevale lühendatud töönädal. Pea kõik neist on välismaalt, sest Eestis sellist kogemust ei ole. Sotside noortekogu on küll teinud toetava ettepaneku, aga ütleme nii, et selle peale tööandjad veel oma personalistrateegiaid veega alla ei lase.
Idee on vana-vana
Juba 1956. aastal ennustas toonane USA asepresident Richard Nixon, et nelja-päevane töönädal ootab iga ameeriklast “mitte väga kauges tulevikus”. Nüüd on 63 aastat möödas ja endiselt on korraliku vastuseta küsimus: kas lühem töönädal teeb meid õnnelikuks ja seeläbi ka tootlikumaks, see tähendab, rikkamaks?
Katseid on tehtud Amazonis, Googlis, Göteborgis, Uus-Meremaal, Briti PR-firmades ja teab kus veel. Enamasti leitakse, et lühem töönädal on üldiselt ikka hea asi. Aga kallivõitu. Näiteks Rootsis hooldekodus läbiviidud eksperimendis oldi sunnitud vähenenud töötundide tõttu juurde palkama 17 inimest, mis tekitas 700 000 eurose lisakulu.
Tegelikult on seda testitud ka Eestis. Elisa katsetas neljapäevast töönädalat 2018. aastal terve suve oma saja töötajaga telemüügi osakonnas, sealjuures said inimesed edasi endist palka. Telekomiteenuste valdkonna juhi Mailiis Ploomanni sõnul näitas test, et binaarsetest valikutest rohkem hindavad inimesed paindlikkust oma tööaja korraldamisel.
Miks see hea on?
Kui asi oleks lihtsalt selles, et “inimesed ei taha eriti tööl käia”, siis vaevalt, et lühemast nädalast pikka juttu tehtaks. Tootlikkus, loovus, energia, pühendumus – need on märksõnad, mida Uus-Meremaa ettevõte Perpetual Guardian oma eksperimendi positiivsete tulemustena eelmisel suvel välja tõi. Nemad on ka üks väheseid katsetajaid, kes lühema aja eest täispalga maksid ja selle tööviisi permanentselt omaks võtsid.
Võib-olla hoopis lühem tööpäev?
Kuuetunnist tööpäeva on proovitud Rootsis, kus eriti pimedal talvisel ajal pidi see hästi toimima. Iseasi, et kui lühendatud tööpäev lõpeb täpselt siis, kui väljas pimedaks läheb, ei ole sa ju tegelikult midagi võitnud?
Siiski on see levinum praktika ja kindlasti ka lihtsam rakendada. Eestis kasutab seda näiteks Elisa, kes 2017. aastal läbi viidud pilootprojekti on oma esinduste eesliini töötajatele püsivalt rakendanud. “Lühem tööpäev on kinnitanud, et tulemused ei lange – vastupidi, tulemused on paranenud, kuna müügispetsialist suudab tööpäeva lõpuni olla aktiivne ja ergas,” kinnitas Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu tookord.
Eestis pigem paindlikkus
Kärt Kinnas Eesti personalijuhtimise ühingust ütleb, et ta ei tea meilt näiteid lühema nädala kasutamisest. “Tunnetus on, et rohkem pööratakse tähelepanu tööaja tõhusale kasutamisele, mitte tundide lugemisele,” ütleb ta. “Rohkem on osa-ajaga tööd, tööampsud on rohkem levinud.”
Üks suurt paindlikkust harrastav ettevõte on IT-firma Proekspert. Nende personalijuht Liis Paemurru ütleb, et nad liiguvad piirideta kultuuri poole. “Lähtume põhimõttest, et igaüks ise on endale parim boss. Inimene saab ise planeerida, kas töötab laupäeval või esmaspäeva õhtul,” ütleb ta. Paemurru lisab, et vabadust väärtustav kultuur on kindlasti üks asi, miks inimesi nende juures hoiab.
Või on see kõik üks suur jama?
Üks ettevõte, mis paljudest artiklitest läbi jookseb, on Treehouse. USAs, Oregoni osariigis asuva IT-valdkonna värbamise ja koolitamisega tegeleva firma noor juht Ryan Carson otsustas ühel hetkel, et ei ole vaja nii palju töötada.
“Persse see 40-tunnine töönädal. Me töötame 32 tundi, sest kes ütleb, et me ei võiks nii teha,” meenutab ta Huffington Postile. Aga läks mööda mõni aasta ja ta pidi tõdema, et esiteks hävitas see tema töömoraali ja teiseks läks konkurents nii kõvaks, et sellega toime tulemiseks hakkas ta ise tegema kuuepäevaseid töönädalaid. Lõpuks võttis ta end kokku ja pisarate voolates ütles töötajatele, et tuleb minna tagasi viie päeva peale.
Tööandjad: kas me oleme selleks eelarveauguks valmis?
Kui lühendatud tööaja pooldavad näevad, et see viib suuremale tootlikkusele, siis tööandjad liidavad algatuseks kokku sellega seotud kulud.
Tööandjate keskliit leiab, et ehkki neljapäevase töönädala mõju on kompleksne, näitab juba lihtne arvutus, et selle maksumus on väga suur.
Nende kalkulatsiooni järgi toob 2019. aasta majandusprognoosi põhjal üks tööpäev riigieelarvesse 37 miljonit eurot ning moodustab SKP-st ehk rahvuslikust kogutoodangust 107 miljonit eurot.
Kui lihtsustatud arvutusega muuta kõik 52 nädalat nelja-päevaseks, väheneks riigieelarve laekumine 1,9 miljardi euro võrra, seda olukorras, kus eelarve oodatav tulude maht on 11 miljardit eurot.
Siin on muidugi mängus vastandlikud eeldused. Lühema nädala pooldajad ütlevad, et tootlikum töötaja teeb vähema ajaga ära sama töö, või rohkemgi.
Millal siis saame hakata iga nädal pikka nädalavahetust pidama?
Londoni mõttekoja Center for Cities analüütik Paul Swinney ütleb, et 50 või 100 aasta pärast võib nelja-päevane töönädal olla saanud normiks, aga aastaks 2020 ei ole seda küll mõtet oodata.
Või tulevad enne robotid ja võtavad lihtsalt meie töö ära?
