Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,9 protsenti ning võrreldes eelmise aasta maiga 3,6 protsenti. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 2,9 protsenti ja teenused 4,4 protsenti kallimad.
Suur mõju indeksi muutusele oli kodudesse jõudnud elektri 24,6% kallinemisel, märkis statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov.
Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts selgitas, et elektri turuhind kujuneb Põhja- ja Baltimaade elektriturul Nord Pool.
„Seal saab turuhinda jälgida tunni, päeva, nädala või kuu kaupa. Eesti Energia ostab samuti klientidele elektrit sellelt avatud turult,“ ütles Luts. „Hindade volatiilsus ei puuduta muidugi neid kliente, kes eelistavad stabiilsust ehk fikseeritud hindadega pakette.“
Luts selgitas, et turuhind tekib nõudluse ja pakkumise vahekorras. Näiteks eelmisel aastal oli nõudlus koroonakriisi tõttu tavalisest märgatavalt väiksem, seevastu pakkumine Põhjamaade hüdroenergia rohkuse tõttu suur.
Tänavu on üks elektrihinna peamine mõjutaja olnud aastaga hüppeliselt tõusnud CO2 tasu. See tähendab, et kui turul on tuulest ja päikesest toodetud elektrit kehva ilma tõttu vähem, siis seda tasakaalustav elektritootmine mis tahes muudest allikatest teeb turule pakkumise, mis võtab arvesse kulude (nt CO2 tasud, gaasi hind vms) suurenemise.
