Sel nädalal avaldatud statistikaameti andmetest selgus, et 2018. aasta oktoobris oli palgalõhe tuntav kõikidel tegevusaladel, ent ühes neist eriti tuntavalt – finants- ja kindlustustegevuses ulatus lõhe lausa 32,2 protsendini ehk naised teenisid pea kolmandiku võrra vähem kui mehed.

Suur lõhe finantssektoris ei ole ainult Eesti probleem, vaid on levinud tendents ka mujal Euroopas, nentis Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse. Seda, kas kindlustuses eraldi võetuna palgalõhe on või mitte, pole liit tema sõnul analüüsinud, mistõttu ei soovinud ta sel teemal ka sõna võtta.

Naisjuhte on vähe

Üks selgeid põhjuseid, miks palgad nii palju erinema kipuvaid, on naiste vähene esindatus ettevõtete juhtkondades ja juhipositsioonidel, mis on üldjuhul kõrgemalt tasustatud ametikohad, nentis Jesse. Nii on see kogu Euroopas – ehk isegi kogu maailmas.

Finantssektorit esindava organisatsiooni FinanceEstonia tegevjuht Anu Müürsepp nentis samuti, et Eesti finantsteenuste- ja kindlustustegevuse valdkond on tööhõive mõttes võrdlemisi väiksemahuline.

“Erinevad uuringud on näidanud, et valdkonna soolist jaotust erinevate ametikohtade lõikes vaadates ilmneb vertikaalne segregatsioon – kõigist valdkonnas töötavatest naistest vaid väga väike osa töötavad juhtidena ning meestest selgelt väiksem hulk spetsialistidena,” rääkis Müürsepp.

Seega toob palgalõhe tema sõnul esile pigem seda, et mehi on kõrgemalt tasustavatel juhikohtadel rohkem ja näiteks klienditeenindajaks või telleriks mehed naljalt tööle ei lähe. “Finants- ja kindlustussektori meetmed palgalõhe vastu võitlemisel võiksid keskenduda ehk palgasüsteemi läbipaistvamaks muutmisele,” ütles FinanceEstonia tegevjuht.

Jesse hinnangul on ka põhjust eeldada, et olukord aastatega muutub ning naisi tuleb juhtkondadesse ja juhipositsioonidele ühe juurde, mis vähendaks seeläbi ka palgalõhet.