Uudis

Miks pole riigikogu komisjon valmis uurima kodanikupalga kehtestamist Eestis?

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et kodanikupalga kehtestamine Eestis tähendaks suurt maksutõusu. Pildil Mölder koalitsiooni vastase meeleavalduse ajal tööle minemas.Foto: Scanpix

Septembris jõudis riigikogu sotsiaalkomisjoni ette avalik pöördumine, milles aktivistid soovisid, et uuritaks, kas kodanikupalk oleks Eestis teostatav. Komisjon lükkas pöördumise  tagasi.

Tingimusteta põhisissetuleku eestkõnelejad algatasid avaliku pöördumise rahvaalgatuse portaalis, kus see kogus pisut enam kui tuhat allkirja.

Pöördujad palusid uuringu läbiviimist, mis selgitaks välja kodanikupalga võimalikkuse Eestis ning sisaldaks testi, soovitavalt tervikuna mõnes maakonnas. Seejuures rõhutasid allakirjutanud selgelt, et ei nõua pöördumisega kodanikupalga kehtestamist, vaid ainult uuringut.

Septembri keskel arutaski riigikogu sotsiaalkomisjon pöördumist ning lükkas selle mõnevõrra üllataval põhjusel tagasi – nimelt leidis komisjon, et praegu Eestis seesugust süsteemi kehtestada ei saaks.

Uuringut ei tule, sest uuringuid ei ole

Sotsiaalkomisjoni esimees, keskerakondlane Tõnis Mölder ütles pärast arutelu, et Eesti jälgib kindlasti tähelepanelikult Soome eksperimendi tulemusi ja on valmis tulevikus selle teema üle debateerima.

“Praegu aga ei tundu sellise süsteemi rakendamine Eestis mõistlik, kuna puudub rahaline analüüs ja veendumus, et praegust sotsiaalsüsteemi saaks mõne efektiivsemaga asendada,” sõnas Mölder.

Kuna näib kummaline, et analüüsi tegemata jätmise põhjenduseks tuuakse asjaolu, et uuringuid ei ole, palus Geenius Mölderil enda mõtteid veidi põhjalikumalt selgitada.

Poliitik: kodanikupalk vajaks suurt maksutõusu

Keskerakondlase sõnul oli arutelu kodanikupalga kehtestamise võimaluste üle üsna põhjalik ning lisaks idee algatajatele olid komisjoni istungil kohal Soome kolleegid, kes pilootprojektina kodanikupalga ideed kasutanud.

“Soomlastele läks kaheaastane projekt maksma 20 miljonit eurot. Eesti kontekstis tähendaks kodanikupalga kehtestamine näiteks suurusjärgus 340 eurot kuus ühe inimese kohta suurt kuluartiklit ning katteallika leidmiseks peaksime rahandusministeeriumi andmetel tõstma tänast maksukoormust 20-30 protsenti. Ma ei julge lubada, et Eesti elanikud sellega nõus oleksid,” ütles Mölder.

Lisaks ei ole kodanikupalga tulemused teistes riikides tema sõnul näidanud, et pikaaegsed töötud pöörduksid tagasi tööjõuturule või et süsteemi haldamine hoiaks kokku väga palju sotsiaalsüsteemi halduskulusid.

“Hoiame teemal silma peal ning jälgime põhjanaabri eksperimendi tulemusi,” lubas Mölder.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.