Kas teadsid, et klišeesöövitaja, pinnariisuja, äärevalvur ja tablettija saavad Eestis soodustingimustel pensioni?
Igal aastal kulub 40 miljonit eurot vanaduspensionide rahast sooduspensionite maksmiseks.
Kui neid poleks, oleks iga vanaduspensionäri sissetulek aastas umbes 130 eurot suurem, selgitavad sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Selgis ja tööelu arengu osakonna peaspetsialist Mare Jõeorg ministeeriumi blogis.
Pikem pension tekitab ebaõiglust
Ehkki sotsiaalmaksust pensioniks minev määr on kõigi ametite puhul sama 20%, saavad mõned töötajad selle eest pensioni oluliselt kauem kui teised.
Klassikaline näide ametist, kus pensionile pääseb varem, on balletitantsija, kuid ka näiteks koorilaulja, madrus ja õhusõiduki meeskonnaliige kuuluvad samasse gruppi.
Ministeeriumi hinnangul on sooduspensionite maksmine teiste töötajate suhtes ebaõiglane.
Inimesed töötavad edasi
Suur osa sooduspensionäridest töötavad tegelikult aktiivselt edasi. Tööeas väljateenitud aastate pensioni saajatest töötas 2017. aastal ligi kolmveerand, soodustingimustel pensioni saajatest umbes pooled.
Ministeeriumi spetsialistid ütlevad, et 40-aastaselt karjääri lõppenuks lugemine on raiskamine, mille jaoks pole väike ühiskond piisavalt rikas. Selle asemel tuleks inimestel võimaldada omandada uus eriala.
Selleks on võimalused Eestis olemas – näiteks pakub töötukassa aastast 2017 tööturukoolitusi ja tasemeõppe toetust ka töötavale inimesele, samuti saavad koolitustoetust kasutada tööandjad uute töötajate värbamisel. 2018. aastal koolitas töötukassa ca 2300 töötavat inimest ning see arv kasvab.
Mida teised riigid teevad?
Euroopas on sooduspensionidena mõnes riigis kasutusel tööandja pensionid, mis on loodud ametiühingute ja tööandjate kokkulepetega. Riiklikud sooduspensionid on nn idablokis, kus need on saadud päranduseks nõukogude ajast.
Leedu ja Läti kaotasid need ebaõiglust loovad skeemid juba 1995-1998, Eesti ei ole selles olnud sama võimekas. Küll on juba aastaid olnud sooduspensionide kaotamise poolt Eesti tööandjad, sest töökeskkond, töö iseloom ja tehnoloogia on oluliselt muutunud.
Rahvusvaheline majanduskoostöö organisatsioon OECD on soovitanud sooduspensionid kaotada ja asendada aktiveerivate töötus- ning töövõimehüvitistega. Nende hinnangul on sooduspensionid ainult sellisel juhul asjakohased, kui neid peab üleval see sama sektor, kus töötamise eest neid makstakse.
Riiklike sooduspensionide maksmine võib OECD analüüsi kohaselt aga ilma majandusliku põhjenduseta subsideerida sektoreid, mis muidu oleks välja suremas.
Sooduspensionit saab enam kui 1000 ametikohal
Töökohti, millelt lahkudes saadakse sooduspensionit, on mäetööstuses, metsanduses, ehituses, transpordis, sides jne. Kokku on ametinimetusi üle tuhande. Näiteks on nende seas:
- Klišeesöövitaja
- Korrutaja
- Kütja
- Nahasiluja
- Paagutaja
- Pinnariisuja
- Rasvasulataja
- Tablettija
- Traaditõmbaja
- Tubakakobestaja
- Vagrankatööline
- Värvihõõruja
- Äärevalvur
