Kaitseministeerium teatas eelmisel nädalal, et tellis Saaremaa ettevõttelt Baltic Workboats mereväele kaks väekaitsekaatrit, mille tulemusel saab saarel aasta lõpuni tööd kuni 50 inimest.

“Meie jaoks on tegemist väga olulise lepinguga nii keerulisel ajal ja me oleme väga tänulikud, et Eesti riik astus julge sammu ja pöördus otse kohaliku tootja poole,” tunnistas Baltic Workboats AS juhatuse esimees Margus Vanaselja toona pressiteates.

“Sellised tellimused loovad meile vajaliku referentsi, et osaleda mujal maailmas kaitsetööstuse hangetel ja seeläbi suurendada Eesti eksporti,” lisas ta.

Kaatrid on plaanis valmis ehitada selle aasta lõpuks ning arvata mereväe kasutusse 2021. aastal, tehingu väärtuseks on 3,9 miljonit eurot. Tegu ei olnud aga mitte avatud, vaid erandhankega, mis tähendab, et pakkumine oli suunatud.

Erandhange on erand

PwC Legali vandeadvokaadid Erki Fels ja Priit Lätt selgitasid hiljuti ERRis, et erandhange on lihtsa menetlusega, mis ei eelda tähtaegade järgmist ega hanketeate avaldamist registris. “Samas on väljakuulutamiseta menetlus erand, mida ei tohi rakendada kergekäeliselt,” kirjutasid nad.

Nende hinnangul on erandile tuginemine lubatav vaid siis, kui tekkinud on äärmine vajadus ja hankemenetluse tähtajad ei võimaldaks kiireloomulist olukorda tõhusalt lahendada. Näiteks on erandhange lubatav näomaskide soetamiseks, et kaitsta tervishoiutöötajaid.

Julgeoleku meede

Kaitseministeerium põhjendas Geeniusele erandhanke kasutamist julgeolekuga seotud salastusnõuetega. “Erandhange on põhjendatud sellega, et kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete puhul ei saa me avaldada kõiki detaile avalikus registris – näiteks väekaitsekaatrite puhul on ka teatud tehnilised omadused ja laevadele paigaldatavad seadmed seotud salastatud teabega,” selgitas kaitseministeeriumi esindaja.

“Antud juhul sai valitud erandhanke menetlus ehk mindi otse konkreetse Eesti kohaliku ettevõtte juurde.” Ministeeriumi selgitusel jäi Baltic Workboats AS silma turu-uuringu käigus kõrge kvaliteedi ja väga heade tehniliste näitajate poolest.

“Väekaitsekaatrite hankimise puhul sai otsustavaks Baltic Workboatsi kaatrite teadus- ja arendustegevuse käigus väljatöötatud ja patenteeritud täiesti uus „Wave-Piercing“ vööri lahendus, mis mõjutab oluliselt kiirendust, lõppkiirust, kütusekulu ja manööverdamise omadusi,” rääkis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kommunikatsioonijuht Maria Tiidus.

“Sealt edasi, koostöös vastavate mereväe erialaohvitseridega rääkisime detailideni läbi kõik tehnilised vajadused ja saime paika laeva joonised, mis olid olulised lõpliku maksumuse välja selgitamiseks. BWB poolt esitatud pakkumus oli soodne võrreldes sellega, mis tuleb antud tüüpi militaaraluse eest välja käia rahvusvahelisel turul,” kinnitas Tiidus.

“Seega ei olnud otsustamine meie jaoks keeruline, tegemist on maailmatasemel Eesti tootjaga, kellel on 20 aastat laevatootmise kogemust ja kelle hind on meie hinnangul konkurentsitult parim. Lisaks sellele on oluline välja tuua, et Baltic Workboats on suuteline pakkuma kogu järelhoolduse, mis tagab vajaliku kiiruse remont- ja hooldustööde teostamiseks,” jätkad Tiidus.

Kaatrid kaitevad Eesti liitlasi

Kaitseministeeriumi arengukava tulenevalt on 2020 hankekavas ettenähtud kahe väeikaitsekaatri hankimine mereväele. Hanke protsess näeb ette, et enne hankementluse juurde minemist saab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse lõppkasutajalt ehk Eesti Mereväelt vajaliku võime sisendi.

Sellele järgneb turu-uuring, mille käigus kaardistatakse potentsiaalsed pakkujad ja saadakse ülevaate turul pakutavatest lahendustest. Selle tulemusel koostatakse täpsem tehniline kirjeldus ja valitakse sobiv hankemenetluse liigi.

Kaatrite peamine ülesanne on tagada Eestit külastavate NATO ja partnerriikide sõjalaevade väekaitse merel ja sadamates, samuti saab aluseid kasutada võõrriikide laevade tuvastamiseks merepildi loomisel, üksuste juhtimisel merel, õppustel, laskeharjutuste turvamisel, kadettide navigatsioonipraktika läbiviimisel ja ametiabi andmisel teistele riigiasutustele.

“Laiemas pildis annab uue varustuse soetamine signaali, et jätkame kaitsevaldkonna arendamist, sest riigikaitset ei saa ka kriisi ajal pausile panna. Kuid seejuures on oluline, et saame nii toetada ka riigi majandust ja inimesi kriisist välja tulekul,” ütles kaitseminister Jüri Luik pressiteates.

Tema sõnul võimaldab kaatrite soetamine täita eelkõige väiksemaid lünki mereväe võimetes, mille järgi on vajadus olnud juba mitmeid aastaid.