Uudis

Minister tunnistab: väga paljud väikefirmad pole kriisimeetmetest soovitud abi saanud

Väga paljud väikefirmad pole kahjuks soovitud kriisiabi saanud.Foto: Shutterstock

Juuli keskel tegi väikefirmasid esindav ühendus EVEA teravat kriitikat seniste koroonakriisi leevendusmeetmete pihta ning nentis, et ligi pooled Eesti firmadest on abita jäänud. Ettevõtlusminister Raul Siem nendib, et tõesti pole väga paljud ettevõtted abi saanud.

“Oleme teadlikud, et seni väljakuulutatud kriisimeetmetest pole väga paljud VKE-d soovitud abi kahjuks saanud, sealhulgas pangad pole muutnud oma tavapärast laenamise poliitikat leebemaks vaatamata riigipoolsetele kriisikäendustele,” teatas Siem EVEA-le vastuseks.

Selleks, et olukorraga efektiivsemalt edasi liikuda on majandusministeerium moodustamas kriisimeetmete töörühma, milles kutsutakse osalema ka EVEA-t. “Töörühma tulemusel loodame paremini paika seada eelkõige KredExi kriisimeetmete rakendamisega seotud eesmärke,” selgitas Siem.

See tähendab ühtlasi seda, kuidas efektiivsemalt sihtida tänaseid KredExi kriisimeetmeid ning mida teha paremini järgmiseks võimalikuks koroonapuhangu laineks ettevalmistamisel.

Sealhulgas on töörühma fookuses ettevõtete probleemid finantseerimislahenduste leidmisel, mitte soovid. Hilisemas etapis loodab töörühm läbi käia ka võimalikke uusi meetmeid – näiteks sektorispetsiifilisi või mikro- ja väikefirmadele suunatud toetusi –, mida sügisel Kredexi kaudu töösse lasta võiks.

Milles probleem?

“Oleme korduvalt juhtinud valitsuse tähelepanu, et seni väljakuulutatud kriisimeetmed jätavad abita väga suure osa – ligi poole – kõigist tegutsevatest ettevõtjatest, sest kvalifitseerumiskriteeriumid ei arvesta tihti mikroettevõtjate toimimise eripäraga ja tööturutrendidega,” nentis EVEA oma juuli keskel saadetud pöördumises.

Nii on näiteks jäänud Töötukassa toetustest ilma FIE-d. Samuti ei ole meetmetele kvalifitseerunud ettevõtted, kus töötavad vaid juhatuse liikmed, kellega ei ole sõlmitud lisaks juhatuse liikme lepingule ka töölepingut. Probleemi algpõhjus on, et neil puudub võimalus liituda töötuskindlustussüstseemiga.

Paljude EAS-i meetmete kriteeriumiks on aga töölepingulises suhtes töötajad, käibemaksuga maksustatud käibe olemasolu või teatud minimaalse käibe või makstud tööjõumaksude alampiir, loetles EVEA.

“Need tingimused sisuliselt välistasid kõige väiksemad ettevõtted, kes on ühtlasi kriisitingimustes kõige haavatavamad, sest omavad kõige vähem reserve. Samas on mitmes meetmes seatud põhjendamatult madalad maksimaalsed käibepiirid, mis jätab abist ilma tublima kasvuga ja suurema personaaliga väikeettevõtjaid nii turismi-, kui teistes valdkondades,” selgitas ühing.

Eraldi probleemina tuleb käsitleda pankade soovimatust muuta oma tavapärast laenamise poliitikat, vaatamata riigipoolsetele kriisikäendustele. EVEA on senise tagasiside põhjal seisukohal, et kriisiabi ressursside suunamine pankade kaudu ei tööta.

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.