Uudis

Ministrid hakkavad maksumaksjalt saama kuni 10 000 eurot üürihüvitist aastas

Valitsuse ja kogu riigiaparaadi peakorter, Stenbocki maja.Foto: Shutterstock

Seadus näeb ette, et kui minister elab mujal kui Tallinnas või seal, kus ta ministeerium tegutseb, saab ta elada üürikorteris ja saada maksumaksjalt hüvitist. Nüüd küpseb valitsuses aga plaan hüvitist oluliselt tõsta.

Praegu näeb seadus ette, et valitsuse liikmel on õigus tööandja eluruumile. Samas pole praegu ei riigikantseleil ega ministeeriumitel kinnisvara, mida sel moel ministritele anda.

Samuti näevad reeglid ette, et minister, kes elab mujal, kui ministeerium teguleb, saab kasutada ka üürikorterit või elada ajutiselt hotellis sobiva üürikorteri leidmiseni. Korteri puhul kaetakse praegu kuni 448 euro ulatuses, hotellis kuni 480 euro eest – ent seal ei tohi peatuda üle kuue kuu.

Äsja justiitsministeeriumist välja läinud eelnõu näeb aga ette hüvitise olulise suurendamise. Põhjenduseks tuuakse, et ministrid saaksid hüvitist sarnasemalt riigikogu liikmetega.

Parlamendisaadikutele, kes elavad väljaspool Tallinna ja kuldse ringi valdasid, hüvitatakse nimelt üür kuni 20 protsendi ulatuses palgast. Sama plaanitakse ka ministritele, ainult et piiriks saab viiendik ministripalgast, mitte riigikogu liikme omast.

Ministri ametipalk on praegu 4420 eurot. Kui sellest võtta 20 protsenti, teeb see 884 eurot kuus ehk 10 608 eurot aastas. Seega see on maksimaalne summa, mille ulatuses on lubatud eluasemekulusid hüvitada juhul, kui minister elab mujal, kui asub ministeerium.

Ministrid ei saa enam hüvitist, kui nad riigikokku tagasi lähevad

Eelnõu näeb ette aga ka olulise muudatuse, mis on maksumaksjale ilmselt meeltmööda. Nimelt saavad ministrid praegu väga kopsakat hüvitist, kui valitsus tagasi astub, neid umbusaldatakse või vallandatakse peaministri ettepanekul.

Hüvitise suurus on kuue kuu ametipalk – ehk praeguste arvude järgi lausa 26 500 eurot. Seni on seda saanud ka siis, kui minister, nagu poliitik ikka, jätkab tööd näiteks riigikogus, kuhu ta enne valiti.

Edaspidi see võimalus kaob ning hüvitist ei saa, kui minister asub vahetult pärast ametist vabastamist riigikogu liikmeks või Euroopa Parlamendi liikmeks.

Hüvitise eesmärk on nimelt tagada ministrina töötanud inimeseleühekordne sissetulek olukorras, kus ta lahkub ootamatult ametist ehk kaotab oma sissetuleku. Parlamendis jätkamise puhul aga sissetulek ei kao ning hüvitise maksmine ei ole põhjendatud.