Mis töökoht noore inimesena esimeseks valida, kuidas alustada ja mida valiku puhul silmas pidada?

Foto: Scanpix

Milline teekond on noorel esimese töökohani? Millisesse valdkonda suunduda ilma erilise töökogemuseta?  Et vastuseid leida, rääkis Geenius mitmete noortega, kes jagavad oma kogemusi esimeste töökohtade leidmisel.

Marcel (20) arvab, et teenindussektor on valdkond, kus enamik alustab. “Noori oodatakse tööle kõige rohkem just sellistesse ametitesse, kus pole erialane haridus ega tõsine töökogemus vajalik.” Marcel ise alustas oma tööteekonda autotöökojas, kui ta oli gümnasist. Ka Keiron (20) oli nõus, et teenindussektor sobib noortele hästi. “Ma arvan, et kohusetundlikke noori oodatakse tegelikult igale poole.”

Jessica (19) usub, et noori oodatakse just sellistele kohtadele, kus on megalt tööd, aga palka maksta ei taheta – nagu poed, söögikohad, maasikaletid ja üldiselt klienditeenindus. „Nendes kohtades on palgad niivõrd madalad, et täiskasvanud sinna minna ei taha. Noored aga haaravad igast võimalusest kinni, hoolimata palgast.”

Oskused on kasulikud ka tavaelus

Samuti lisab Keiron, et teenindusoskused on kohati üsna universaalsed, need aitavad noorel näiteks teise linna ülikooli minnes leida hõlpsamini uus töökoht.

Teenindusoskuste kasulikkust kiitis ka Jelizaveta (20), kes oli enne teenindustöö alustamist väga tagasihoidlik. “Oma esimesel tööpäeval kartsin lausa inimestega rääkida. Aga see töö on mul aidanud saada palju enesekindlamaks kui olin enne.” Sellised omadused on edasises elus ülimalt olulised, kuid tihti ei saa me neid koolist, vaid just töölt.

Valikut on küllaga. Mis on tähtis?

Töötukassa noortegarantii juhi Liis Seeme sõnul on töö leidmiseks ja kogemuste omandamiseks valikuvõimalusi palju. Vähese töökogemusega noorte jaoks on Eesti Töötukassas lausa teenus „Minu I töökoht“, tänu millele maksab töötukassa tööandjale kuni poole noore palgast tagasi ning tasub ka tema koolitamise eest.

Kui rääkida aga, mis noored ise töökoha juures oluliseks peavad, on esimeseks kriteeriumiks hea suhe palga ja töö vahel. “Ma arvan, et noored vaatavad, et oleks piisavalt lihtne töö ja võimalikult kõrge palk,” ütles Marcel. Ka CV Keskuse selleaastane uuring noorte ootuste kohta näitab, et kõige olulisemaks omaduseks töökoha juures on noorte jaoks hea töötasu.

Jessica arvas, et kõige olulisemaks töö juures on mõnus kollektiiv. Ka seda kinnitab uuring noorte ootuste kohta – 80% küsitletud noortest leidsid, et ilma hea meeskonnata nad tööle ei läheks.

Kuidas tööotsingutega alustada?

Kust aga alustada? Seeme soovitab tööotsinguid alustada kindlasti oma vanematest, sugulastest, sõpradest ja tuttavatest, kuna juhuslikult võib just praegu sinu õe sõbranna isa otsida oma ettevõttesse lisatööjõudu. Tööandjad on altimad võtma tööle inimesi, keda nende töötaja juba teab või tunneb kui neid, kelle kohta neil informatsioon üldse puudub.

Ka Jessica ja Marcel rääkisid, et nemad said oma esimesed töökohad just läbi sõprussuhete või peretutvuste.

Sealt edasi saab töökuultusi otsida läbi erinevate tööportaalide nagu CV Keskus või GoWorkABit. Alati võib huvipakkuvale tööandjale ise kirjutada ja selles on abiks noorsootöötajad, õpetajad või töötukassa karjäärispetsialistid. “Tööandjad hindavad julgust ja pealehakkamist,” kinnitas noortegarantii juht.

Jelizaveta, kes töötab ühe tuntud hotelli restoranis, kandideeris sinna tööle CV Keskuse kaudu, käis vestlusel ning tal paluti teha proovipäev. “Ma ei teadnud, millist tööd ma teha tahan, tahtsin proovida midagi põnevat. Õnneks osutus selleks restoranitöö, mulle väga meeldib see – mu töökohas on hea graafik ja sõbralikud inimesed.”

Pane tähele graafikut

Paindlik töögraafik on noorte jaoks tihti väga oluline, sest esmaspäevast reedeni hommikust pärastlõunani on koolitunnid ning samuti ei oleks võimalik kõikidel õhtudel ja nädalavahetustel rakkes olla, sest koolitükid vajavad ka tegemist. Rääkimata ajast hobidele, sõpradele, perele ja lihtsalt lõõgastumisele.

Seeme sõnul on tööturg hetkel selline, et tööotsijate käes on veidi rohkem hoobasid ja seetõttu peavad tööpakkujad arvestama, et töötajate leidmiseks peab pakkuma erinevaid võimalusi – noortele on oluline, et saaks teha tööd osalise koormusega. „Sellel aastal on juba üle 700 tööandja andnud tööd alaealistele, keda palgatakse enamjaolt just osalise koormusega,“ lisas ta.

Koolid võiks töötamist soodustada

Aga töötamine kooli kõrvalt võib vahel osutuda liialt koormavaks. Keiron arvas, et tegelikult võiks gümnaasiumi või ka kutsekooli kõrvalt töötamist pisut soodustada. “Väiksem sotsiaalmaks (kuna õpilastel on juba olemas riiklik tervisekindlustus) jääb arvatavati soovunelmaks, aga heaks alguseks oleks töökogemuse ülekandmine vabaainepunktideks nagu seda tehti mu vahetusaastal USA koolis, kus enamus noortest nagunii käivad tööl. Ainepunktiks ülekandmine tähendas lisanduvat eneseanalüüsi ehk palgasummast kaugemale nägemist ja veidi väiksemat koormust koolis.”

Ka Marcel ütles, et keskkoolid võiksid pigem soodustada kooli kõrvalt töötamist. „Näiteks minu gümnaasiumi lõpuklassis olid meil tunnid jaotatud nii, et reeded jäid vabaks. See tegi mulle tööl käimise palju lihtsamaks, sain käia tööl poole kohaga. Kool võiks ärgitada noori saamaks töökogemuse, enne kui ta keskkoolist lahkub. Selleks, et teda ei paisataks tööturule täiesti kogemusetult.“

Seeme arvates oleks ainepunktide saamine kindlasti õppuritele motivaatoriks kooli kõrvalt tööle minemiseks, ka siis kui selleks rahalises mõttes tarvidust ei ole. Lisaks kergendaks see nende inimete elu, kes peavad kooli kõrvalt töötama, kuna nad muidu ei tule ots otsaga kokku. Kõige rohkem teadmisi ju tegelikult annabki töötamine erialal, mis õpinguteks valitud sai.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.