Hammas valutab ja peas on imelik tunne: inimesed põhjendavad, miks nad EMOs riigi raha raiskavad

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Mustamäe haigla erakorralise meditsiini osakonnas viiakse siin pildil läbi õppust.Foto: POSTIMEES/Scanpix

Riigikontrolli auditi käigus viidi üle Eesti erinevates erakorralise meditsiini osakondades läbi ankeetküsitlused. Selle tulemusena selguvad põhjused, miks paljud eestlased EMOsse pöördusid:

  • retsepti pikendamine;
  • perearsti telefon olevat kogu aeg kinni olnud;
  • patsient pole aastaid perearsti vastuvõtul käinud;
  • ei tahtnud perearsti tülitada;
  • säärel vesivill;
  • soovib vererõhku mõõta, et oma aparaadi näitajate õigsust kontrollida;
  • näovalu;
  • kurguvalu;
  • ninavalu;
  • sai herilase käest nõelata;
  • putukas nõelas sõrme, sõrm turses;
  • nägu punetab;
  • luksumine;
  • hambavalu;
  • higistamine;
  • imelik tunne peas;
  • kõrv lukus;
  • sissekasvanud küüs;
  • vatitükk kõrvas;
  • tahab rasedustesti teha;
  • puugi väljavõtmine.

EMO spetsialistid annavad kujunenud olukorrale oma kommentaarid: 

  • „Olen olnud [EMOs] valves niimoodi, et oli presidendi vastuvõtt ja ootesaal oli tühi. Kui läbi sai, hakkasid esimesed inimesed tulema. See ju näitab, et ilmselgelt ei ole erakorraline probleem,” tõi Pärnu haigla kvaliteediteenistuse juhataja Teele Orgse näite. Samas: kui selg on valutanud juba aastaid ja ühel õhtul saab villand, ei ole EMO õige koht.
  • Põhjus, miks inimesed meelsamini EMOsse, mitte perearsti vastuvõtule lähevad, peitub Pärnu haigla EMO juhataja Merike Lepa hinnangul teadmises, et seal saab kõik uuringud ühest kohast, ei pea mööda linna jooksma – see on kiire ja mugav. EMO algne mõte on sealsete töötajate meelest hägustunud. Erakorralise häda märksõna on “äge” – kõik, millega ei anna kannatada (äge valu, palavik või hingamispuudulikkus, trauma).
  • Uuringute usku on perearstid küll. Kui patsiendil ei ole kuus kuud uuringuid tehtud, siis juba tahetakse saata isik kompuutrisse, s.t saadetakse EMOsse. Selle kohta peaks sobima hästi ütlemine: „Ega EMO ei ole Selveri lihalett, et vajutad numbriklahvile ja loetled, millised uuringud on vaja ära teha“. (Riigikontrolli intervjuust ühe haigla esindajaga)
  • Inimesed pöörduvad liiga kergekäeliselt EMOsse ning märgata on õpitud abitust (näiteks pisitraumad nagu nõelaga sõrme torkamine, kaktuse okaste ja puukide eemaldamine). Nädalavahetustel ja riigipühade ajal on piirkonnas palju külalisi ning inimesed ei võta sageli kaasa vajalikke ravimeid. (Riigikontrolli intervjuust ühe haigla esindajaga)
  • Haavade sidumine on üks levinud põhjendamata pöördumiste liik, kuigi seda võiks teha perearst. On juhtumeid, kus patsiendid tulevad EMOsse ainult siduma. Näiteks reedel seotakse ning järgmine sidumise aeg on perearsti juures määratud teisipäev, aga inimene tuleb pühapäeva õhtul EMOsse siduma (Riigikontrolli intervjuust ühe haigla esindajaga)

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.