SEB uuringust selgus, et Balti riikide elanike üldine teadlikkus oma pensionikogumisest on tõusnud viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele. Pensionireformide ümber tekkinud diskussioon Leedus ja Eestis ning seadusemuudatus Lätis on pannud eelkõige naisi rohkem huvituma oma tulevasest sissetulekust.
„Uuringust selgub Baltikumis tehtud pensionireformide mõju inimeste kogumisteadlikkusele ja -käitumisele. Kui enne suuremaid muutusi oli 20 protsenti tulevastest Balti pensionäridest uurinud oma pensionivarade seisu ja tulevase pensioni suurust, siis nüüdseks on tulemus kahekordistunud,“ ütles SEB Life and Pension Baltic Eesti filiaali juht Triin Messimas
„Leedu ja Läti naised on olnud eestlastest altimad oma pensioni kohta lisa uurima. Ligi 60 protsenti Läti ning 53 protsenti Leedu naisi vastas, et nad on viimasel aastal vaadanud, kui suure pensioni riiklik I sammas, II ja III sammas neile annavad. Eesti naistest on seevastu huvi teema vastu üles näidanud vaid 33 protsenti. Võib aga eeldada, et tulemus paraneb ka meil,“ lisas Messimas.
Isiklik täiendav pensionikogumine on üha populaarsem
Alates 2018. aastast on tõusnud nende Balti riikide elanike hulk, kes koguvad täiendavalt oma pensioniks III sambasse. Märgatava tõusu on teinud ka nende inimeste arv, kes koguvad regulaarselt pensionilisa – 20 protsendilt ligi 30 protsendini. Keskmine summa, mida täiendavalt pensioniks kogutakse, on kõige suurem Eestis, ulatudes ligi 100 euroni kuus. Eestile järgneb Leedu 69 euroga ning Läti keskmiselt 55eurose sissemaksega III sambasse.
Ligi 45 protsenti Eesti ja Leedu naistest väidavad, et koguvad regulaarselt või tehes aeg-ajalt sissemakseid oma täiendavasse pensionisambasse. Mõnevõrra väiksem on regulaarse täiendava kogumise osalus Lätis: 38 protsenti.
Kindlustunne tuleviku osas on kooskõlas praeguse majandusliku heaoluga
SEB uuring kinnitas seost praeguse majandusliku kindlustunde ning tulevase pensioni osas: kõrgema sissetulekuga elanikud tunnevad end ka tuleviku osas kindlamalt. Eestis kinnitas 42 protsenti inimestest, kes saavad palka üle 1500 euro kuus, et tunnevad end ka pensioni osas kindlamalt. Samas Lätis ja Leedus on vastavad näitajad 51 ja 57 protsenti. Uuringust selgus, et Balti riikide elanikest majanduslikult kõige kindlamalt tunnevad end leedukad ja lätlased.
Kuigi Balti riikide naiste teadlikkus ja huvi pensionikogumine vastu on võrreldes meestega suurem ning mõne protsendipunkti jagu on suurem ka naiste hulk, kes kogub regulaarselt täiendavalt pensioniks, tunnevad naised end tuleviku osas ebakindlamalt.
„Ehkki naised on vastutustundlikumad pensioniks ettevalmistujad, mis väljendub selles, et nad liituvad parema meelega näiteks III sambaga, on naiste kindlustatus pensionieas meeste omast kehvem. Siin on oma roll naiste väiksemal palgal ning nende suuremal pühendumisel pereasjadele ja lastega seotud kuludele. Eesti naine hakkab pensioni kogumisele mõtlema alles siis, kui tema pere ja laste kulud on kaetud, või kui pension on juba ukse taga,“ selgitas Messimas.
