Uudis

Mis sai plaanist teha noortele ja lapsevanematele töötamist soodustav maksuerand?

Noored õpilasmalevas. Foto on illustratiivne.Scanpix

Riik analüüsis võimalust maksuerandiks, mis toetaks kuni 24aastaste noori ja väikelaste vanemate tööturul osalemist, ent otsustas plaaniga siiski mitte edasi minna.

Rahandus- ja sotsiaalministeerium tellisid uuringu selle kohta, kas 3–8aastaste laste vanematele ning 18-24aastastele noortele võiks kaaluda sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kaotamist.

Praegu tuleb tööandjal nimelt iga inimese pealt maksta sotsiaalmaksu vähemalt 165 eurot kuus. Reeglile on siiski erandid – mitmetele töötajate kategooriate puhul maksab tööandja maksu tegelikult tasult.

Erandi all on praegu näiteks pensionärid, üliõpilased, alla 3 aastase vanuse lapse vanemad ja enam kui kolme alaealise lapse vanemad ja muudki grupid. Selle laiendamist ka veidi vanemate laste vanematele ning noortele analüüsitigi.

Suve lõpus ütles rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov Geeniusele, et miinimumi muutmine võiks tähendada, et tööandjad võtavad noori meelsamini tööle.

Nõudlust poleks

Praeguseks on Finantsakadeemia OÜ koostatud uuring valmis saanud ning järeldus on eitav: eeldatavalt loodavatele töökohtadele pole tõenäoliselt suurt nõudlust, samuti tähendaks riigile arvestuslikult märkimisväärset kulu.

“Seetõttu ei ole töö teostajate hinnangul ja uuringu tulemustest lähtuvalt meetme rakendamine otseselt vajalik,” seisab kokkuvõttes.

Esiteks märkisid uuringu koostajad, et erandi ringi laiendamine mõjutaks ka neid, kes praegu juba töötavad ning kelle pealt makstakse sotsiaalmaksu alammäära järgi nagu ikka.

Uuringu koostajad eeldasid, et erandi rakendamisega ei kaasne ravikindlustust. “Kui antakse valikuvõimalus, siis valivad ilmselt paljud ravikindlustusega töötamise, mis tähendab ühtlasi kõrgemat sotsiaalmaksu kohustust tööandjale,” seisab uuringus.

Samuti leiavad analüüsi koostajad, et muudatusest võivad kaotada inimesed, kes praegu teenivad töötasu, mis jääb miinimumi lähedale. Neid võidakse väiksema kui töötasu alammääraga tasustatud tööle – seda kas ametlikult, osaajaga tööle panemise kaudu, või mitteametlikult ümbrikupalgaga.

Küsitlustele vastanud inimestest oli küll omajagu neid, kes oleksid põhimõtteliselt valmis osalise tööajaga töötama, ent märksa vähem vastanutest soovinuks seda teha ilma ravikindlustuseta.

Suur kulu

Uuringu koostajad arvutasid välja, et kui arvestada nendega, kes on nõus töötama ilma ravikindlustuseta, siis võiks saada erandi laiendamisega täidetud 1400-1500 töökohta. Riigile tähendaks see 9,8 miljoni euro suurust vähenemist maksulaekumises.

Kui võtta arvesse ka need inimesed, kes on nõus osaajaga töötama, kui sellega kaasneks ravikindlustus – eeldusel, et erandite ringi laiendamisega see kaasneks -, siis oleks täidetud töökohtade arv eelduslikult märksa suurem, üle 4000, ning maksulaekumine uutelt töökohtadelt proportsionaalselt suurem.

Siiski jääks riigi üldine maksulaekumine ka sel juhul ligikaudu 5 miljoni euro ulatuses negatiivseks.

Uuringuga saab täismahus tutvuda riigikantselei kodulehel.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.