Uudis

Nüüd kindel: uue aasta alguses saab haigusraha juba teisest päevast, et sa haigena tööle ei läheks

Uuest aastast saab neli kuud haigushüvitist soodsamalt.Foto: Shutterstock

Riigikogu võttis eile vastu seaduse, mille järgi saad järgmise aasta alguses haigushüvitist juba teisest päevast – et inimesed haigena tööle ei läheks ja tervisemurede puhul sissetulek alles jääks.

See tähendab, et kui jääd haigeks, siis palgata oled vaid ühe päeva, hüvitist saad juba teisest päevast. Sarnane süsteem kehtis Eestis tegelikult ka enne eelmist majanduskriisi, ent siis muudeti süsteem ära.

Praegu on töötaja omavastutus kolm päeva ehk haigusraha saad tööandjalt alles alates neljandast päevast. Tõsi, soovi korral võib tööandja maksta hüvitist juba teisest päevast, aga see pole kohustuslik.

Igaveseks süsteemi siiski ära ei muudeta – teisest päevast alates hüvitamine kehtib ainult järgmise aasta aprilli lõpuni ehk hõlpsalt saad haigushüvitist ainult neli kuud. Sihiks on mõistagi koroonaviiruse leviku tõkestamine.

Riigikogus tekkis eelnõu suhtes üsna harukordne üksmeel – lõpuks hääletas plaani poolt 93 saadikut ehk varasem haiguspäevade hüvitamine ühendas nii opositsiooni kui koalitsiooni.

Kuidas see kõik käima hakkab?

Praegu on sinu omavastutus kolm päeva ehk nii pika aja oled üldreeglina ilma palgata – ehkki soovi korral võib tööandja juba teisest päevast tasu maksma hakata.

Igal juhul peab aga praeguste seaduste järgi tööandja kinni maksma sinu haiguslehe neljanda kuni kaheksanda päeva, sealt edasi hakkab raha välja käima haigekassa.

Nüüd hakkab neljaks kuuks süsteem aga välja nägema, nii, et saad tasu juba teisest viienda päevani tööandja arvelt, sealt edasi aga haigekassa rahadest. See tähendab muuhulgas, et ka tööandja omavastutus väheneb ühe päeva võrra.

Teisest päevast tiksuma hakkav hüvitis on esialgu sama suur kui summa, mida tööandja enne maksis neljandast päevast – 70 protsenti sinu keskmisest töötasust.

Keskmine töötasu arvutatakse sinu viimase kuue kuu palga põhjal, seda ei tasu segi ajada Eesti keskmise palgaga, mis on lihsalt statistiline näitaja. Sinu hüvitis sõltub ainult sinu palgast.

Edasi maksab haigekassa hüvitist päevatulu alusel – arvesse võetakse eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulek. Nii leitud summast makstakse hüvitist samuti 70 protsendi ulatuses.

Mis saab vanadest haiguslehtedest?

Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu näeb ette, et inimeste puhul, kes jäävad haiguslehele enne 1. jaanuari, kohaldatakse praeguseid reegleid ehk sama korda, mis kehtib 31. detsembrini.

Neile haiguslehtedele, mis on välja kirjutatud erakorralise muudatuse ajal ehk enne järgmise aasta 1. maid, kehtib aga uus, soodsam kord edasi.

Pärast 1. maid taastub aga sama süsteem kui praegu ning kolm päeva haiguslehe eest tasu ei saa.

Miks seda vaja on?

Lühidalt: koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning selleks, et inimesed ei oleks sunnitud haigena tööle minema.

Praegu on olukord sellega päris kehv. Värbamisagentuuri Brandem kandideerimiskäitumise uuringust selgus, et umbes kaks kolmandikku (65 protsenti) Eesti töötajatest on 2019 aasta jooksul haigena tööd teinud.

Kehtib ka selge negatiivne seos töötasu suuruse ja haigena tööl käimise vahel – mida madalam on töötasu, seda suurem on tõenäosus, et inimene haigena tööle läheb. Töötajatest, kelle brutotöötasu täistöökoormuse korral oli alla tuhande euro, käis haigena tööl 61 protsenti.

Üle 2000-eurose brutopalgaga töötajatest käis viimase aasta jooksul haigena tööl 41 protsenti. See tähendab, teenindavad tegevused, majutus, põllumajandus on need sektorid, kus palk on madalam ja tõenäoliselt käiakse enam haigena tööl.

Samas on teenindussektoris just viiruste levitamise risk üks suurimaid. Seega ühelt poolt on oluline vähendada viirushaiguse levikut läbi selle, et töötajatel oleks võimalus haigena kodus püsida ilma, et nende sissetulek oluliselt seetõttu väheneb.

Teisalt tagab soodamatel tingimustel töövõimetushüvitiste maksmine haigestumisel haavatavate sihtrühmade sissetuleku osalise säilimise – ehk raha ei kao haigestumise korral täiesti ära.

Eesti ei oleks uue süsteemi loomisel erandlik. OECD andmetel on paljudes riikides muudetud haigushüvitiste süsteemi soodsamaks, et takistada viirushaiguse levikut.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.