President kuulutas välja lisaeelarve ja sellega seotud kobarseadused, mis hõlmab ka teise pensionisamba riigipoolsete maksete peatamist.

“Eesti majandus on saavutanud oma senised mahud ainult tänu ekspordivõimele, osalemisele Euroopa ühisturul ja globaalsetes tarneahelates. Seega ei saa üksnes riigi kulutuste kasvatamine olla alternatiivne võimalus hoida Eesti majanduse maht kriisieelsel tasemel,” ütles president Kersti Kaljulaid.

Pigem on tema sõnul praeguseks vastu võetud seaduste paketi näol tegemist meetmetega, mis aitavad kriisi üle elada, lootes peatsele taastumisele maailmamajanduses. Meetmetega, mis tagavad Eesti ettevõtetele parema stardikiirenduse kriisi lõppedes.

“See abi peab vajajateni jõudma kiiresti. Sestap kuulutasin äsja välja Riigikogus kolmapäeval heaks kiidetud lisaeelarve ja sellega seotud seaduste muudatused. Valitsuse poolt välja pakutud sammud, mille Riigikogu on neis eelnõudes heaks kiitnud, on enamasti proportsionaalsed ja suunatud kriisi ohjamisele. Need on kooskõlas põhiseadusega,” ütles ta.

Aktsiisilangetused ja pension teevad muret

Siiski märkis Kaljulaid, et kõikide energiakandjate aktsiisi laiaulatuslik langetamine on meede, mille seotus kriisi vahetu haldamisega või kriisi mõjude leevendamisega jääb arusaamatuks.

“Kahtlemata on palju ettevõtteid, kellel odavam kütus aitab kriisis paremini toime tulla, kuid sihitud toetustega sama eesmärgi saavutamine ei sunniks Eestit tegema kompromisse pikaajalise eesmärgiga, milleks on olnud energiasäästliku majandusmudeli poole liikumine,” ütles ta.

Üldiste suuremahuliste aktsiisilangetustega väheneb Kaljulaidi hinnangul motivatsioon näiteks investeerida eluasemete soojustamisse, minna üle säästlikematele sõiduvahenditele ja paljut muud. Madalam energiaaktsiis ei aita kaasa rohepöördele, samas kui suur osa riike püüab kriisist väljumise meetmetega toetada üksiti ka kliimapööret, ütles ta.

Teiseks, valitud tee pensioni teise samba maksete peatamiseks ja selle hilisemaks kompenseerimiseks koos vahepealse tootluse hüvitamisega võib Kaljulaidi riigieelarvele kaasa tuua prognoosimatu mõju.

“See, et pensionikogujatele võimalik saamata jäänud tulu hiljem kompenseeritakse, on iseenesest positiivne,” ütles president. Samas jääb tema sõnul arusaamatuks, miks on riik valmis sisuliselt laenama raha pensionikogujatelt teadmata intressimääraga – olukorras, kus riigil on võimalik raha kaasata muudest allikatest väga soodsate ja fikseeritud intressimääradega. “Riik võtab selle sammuga asjatu eelarvelise riski,” ütles ta.

Mida vastu võetud pakett sisaldab?

Sotsiaalmaksuga seotud meetmed

Füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) toetamiseks kannab riik nende esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa FIE-de ettemaksukontole maksu- ja tolliametis. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada ükskõik millise maksukohustuse katmiseks kas koheselt või tulevikus.

ööandjate maksukoormuse leevendamiseks kaotatakse kolmeks kuuks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse nõue. Vaatamata miinimumkohustuse ärajäämisele ei katke sotsiaalmaksu tasumisest sõltuv ravikindlustuse kehtivus ka juhatuse liikmetel, võlaõigusliku lepingu alusel teenuse pakkujatel ja ettevõtluskonto omanikel.

Annetused muutuvad tulumaksuvabaks

Riik vabastab eriolukorra ajaks äriühingute haiglatele, hoolekandeasutustele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele tehtud annetused ja kingitused tulumaksust.

Tavaolukorras on võimalik teha maksuvabalt annetusi üksnes maksu- ja tolliameti hallatavas nimekirjas olevatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kes tegutsevad avalikes huvides ja on heategevuslikud. Haiglaid äriühingutena sinna nimekirja tavapäraselt ei kanta ja nendele tehtavatelt annetustelt peavad ettevõtted tasuma tulumaksu.

Metsatulu maksusoodustus

Metsamaterjali või raieõiguse müügist saadud tulust ja erametsamaa toetusest saavad nii FIE-d kui ka eraisikud edaspidi maha arvata ilma kuludokumendita kulusid kuni 5000 eurot aastas.

Kriisiga kaasnevate sissetulekute vähenemisega võib kaasneda soov metsamaad müüa. Muudatuste tagajärjel on inimestel aga läbi metsa majandamise võimalik saada täiendav sissetulek, millega majanduslanguse mõjusid leevendada ja seega tuleks seda soodustada.

Maksuvõlgadelt intressi peatamine

Majandusraskustega toimetulemise parandamiseks ei pea ettevõtjad ega eraisikud tasuma eriolukorra ajal maksuvõlalt intressi.

Ettevõtjatele pikemaajalise kindluse andmiseks vähendatakse eriolukorra lõppemisest kuni 2021. aasta 31. detsembrini üldist intressimäära poole võrra, kuni 0,03 protsendini päevas. Lisaks saab maksuhaldur õiguse vähendada ajatamisel intressimäära nullini.

Eriolukorra ajal tekkinud maksuvõlg ei ole täiesti intressikohustusest vabastatud, see on seda ainult eriolukorra ajal.

Kütuseaktsiiside vähendamine 

Diislikütuse aktsiisimäär väheneb tänaselt 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta, nagu on praegu Leedus. Eeldatavalt peaks see vähendama diislikütuse hinda 14,5 eurosendi võrra liitrilt.

Selle tulemusena muutub diisli jaehind võrreldes Läti ja Leeduga konkurentsivõimelisemaks, mistõttu ootame transpordiettevõtete tankimise osalist tagasitulemist Eestisse. Kaudselt on diislikütus oluline tootmissisend ka mitmete kaupade ja teenuste hinnas. 

Diislikütuse aktsiisimäär on seotud mitmete teiste kütuste aktsiisimääradega, nii langeb seonduvalt ka kerge kütteõli ning diisliga sarnaste raske kütteõli ja põlevkivi kütteõli aktsiisimäär.

Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär langeb 133 eurolt 100 eurole 1000 liitri kohta ja aktsiisi langetamine vähendab diislikütuse hinda 4 eurosendi võrra liitri kohta, tõstes seeläbi põllumajandussektori konkurentsivõimet.

Maagaasi aktsiisimäär väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta ehk 2017. aasta tasemele. See tähendab maagaasi hinna odavnemist 7,1 protsenti. Samale tasemele vähendatakse mootorikütusena kasutatavate suru- ja veeldatud olekus maagaasi aktsiisimäärad.

Elektrienergia aktsiisimäär väheneb 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale. Tarbijatele toob see kaasa elektrihinna odavnemise 3,1 protsendi võrra.

Kütuse ja elektrienergia aktsiisivähendused kehtivad tähtajaliselt käesoleva aasta 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini.

E-väljaannete käibemaksumäär langeb 9 protsendile

Elektrooniliste väljaannete käibemaksumäär langeb samale tasemele kui paberväljaannetel. Väheneb ka füüsilistel kandjatel olevate audioraamatute käibemaksumäär.

Kriisiabikaupade käibemaksumäär väheneb

Ettevõtja saab maksustada 0% määraga kaubad, mis müüakse või annetatakse haiglatele, hoolekandeasutustele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele ja mis on mõeldud COVID-19 viiruse leviku ennetamiseks ning mõjude ja tagajärgedega võitlemiseks. 

Kaubad on õigus maksustada 0% määraga juhul, kui on täidetud samad tingimused, mis kehtivad Euroopa Komisjoni otsuse alusel COVID-19 viiruse puhangu vastu võitlemiseks kasutatavate isikukaitsevahendite ning muude meditsiiniliste vahendite impordil tolli- ja käibemaksuvabastuse kohaldamisel.

Komisjoni otsus on tähtajaline ja kehtib 30. jaanuarist 2020 kuni 31. juulini 2020.

Ajutiselt peatuvad teise samba sissemaksed

Riik peatab alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed. Erandiks on aastatel 1942–1960 sündinud isikud, kelle puhul jätkub teise samba sissemaksete tegemine tavapärases korras.

2020. aasta oktoobris saavad kõik sambaga liitunud valida, kas loobuda ka omapoolse kaheprotsendise makse tegemisest. Maksete mitte tegemiseks tuleb 2020. aasta oktoobris esitada vastav avaldus. Maksed peatuvad siis 2020. aasta detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini. Sama valiku saavad teha ka 1942-1960 sündinud, nende puhul peatuvad siis ka sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed.

Neile, kes sel perioodil ise kogumist jätkavad, kantakse aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt teise sambasse vahepeal peatatud sotsiaalmaksu arvelt tehtavad maksed.