Riigikogus arutati täna EKRE välja käidud plaani jätkata apteegiturul enam-vähem senise olukorraga ning pöörata tagasi reegel, mille järgi võiks 1. aprillist apteeke omada vaid proviisorid.
Pärast kaks ja pool tundi kestnud arutelu otsustas riigikogu aga apteegireformi tühistamise plaani siiski tagasi lükata: vastu hääletasid ka mitmed koaltitsioonisaadikud.
Seega on väga tõenäoline, et reform jätkub praegusel kujul – apteekide omanikud võivad sel juhul aprillist olla vaid proviisoriharidusega inimesed ning senistel kettidel tuleb apteegid maha müüa või sulgeda.
Sel nädalal tulevad arutusele ka sotsiaaldemokraatide eelnõud apteegireformi kohta, ent koalitsioon on meedias nende toetamise välistanud.
Mis on apteegireform?
Ravimiseaduse muudatused võeti vastu juba 2014. aastal ning need jõustuvad 1. aprillil. Sel kuupäeval lõpeb apteegireformi üleminekuperiood, mille jooksul tuleb apteegid viia nõuetega vastavusse.
Üks olulisemaid muudatusi näeb ette, et apteegi enamusosalus peab kuuluma proviisorile, kes võib olla seotud kuni nelja apteegiga, mis asub üle 4000 elanikuga linnas ning peab neist ühes ka juhatajana töötama.
Ühtlasi keelab reform ravimite hulgimüüjatel apteekide üle kontrolli omada ning sätestab, et üldapteegil ei saa olla haruapteeke linnas, kus on üle 4000 elaniku.
Omandireformi üks eesmärke oli vähendada ärihuvide mõju apteegiteenusele. Praegu on näiteks ravimite hulgiturul suurim tegija Margus Linnamäe ettevõte Magnum, apteegiturul on aga väga tugeval positsioonil talle kuuluv Apotheka kett.
Apotheka ise on bränd – frantsiisi põhimõttel kuulub ketti ka mitmeid apteeke, mille omamisega pole seotud ükski Linnamäe ettevõte. Samas aga kuulub näiteks Magnumi kontserni firma Terve Pere Apteek OÜ, mis omab 85 Apotheka kaubamärgiga apteeki.
Müüakse aeglaselt
Tegelikkuses on aga apteegiketid oma apteekide müümisega olnud küllaltki aeglased ning turul tegutseb jätkuvalt palju apteeke, mis reformi nõuetele ei vasta – 15. veebruari seisuga vastab ravimiameti andmetel proviisoromandi nõuetele 187 apteeki, mittevastavaid aga on 308.
Nõuetele mittevastavad apteegid paiknevad peamiselt suurtes linnades (üle 4000 elaniku), kus nõuetele mittevastavate apteekide osakaal on 72%, samas kui maal ja väikelinnades on see 42% (67 apteeki üle Eesti). Viimase kuu jooksul on nõuetele vastavus paranenud eelkõige maal ja väikelinnades, märgib ravimiamet.
Kriitikud on eelkõige rõhutanud, et praegune olukord tähendab, et väga paljud apteegid, eriti maapiirkondades tegutsevad, on sunnitud oma uksed sulgema. Samuti viitavad kriitikud, et reformi jõustumisel võib oodata apteegikettidelt suurt kahjunõuet riigi vastu omandi rikkumise eest – kahjutasu on ähvardanud nõuda näiteks suurärimees Margus Linnamäe.
Reformi toetajad aga märgivad, et võimalike sulgemiste ulatus pole teada ning jutt sulgemislainest võib olla paanika külvamine. Samuti toovad toetajad esile, et reformi toimumine on teada olnud juba viis aastat, mis on andnud apteegikettidele piisava aja oma äri ümber korraldada.
Apotheka omanik Linnamäe on avalikkuses teada andnud, et olukorras, kus reformi jõustumiseni on jäänud vähem kui kaks kuud ning apteeke müüa pole võimalik, on ta otsustanudanda apteegid üle ettevõttes praegu töötavatele proviisoritele.
“Patsiendid ei pea apteegireformi tõttu kannatama, kuid riik peab ettevõtjatele kompenseerima apteekide õiglase hinna,” teatas Linnamäe, andes ühtlasi teada, et plaanib kahjunõuet esitada.
