Oktoobri jooksul selgub, kas saad oma pensioniraha välja võtta

Foto: Shutterstock

Täna pidas riigikohus arvatust palju pikemaks veninud istungi, kus uuris, kas valitsuse suur pensionireform on põhiseadusega kooskõlas või mitte.

Kell 13 alanud istung pidanuks orienteeruvalt lõppema kell 16, ent tegelikult kestis pea kuueni õhtul.

Ükski istungil oma sõna sekka öelnud pool arvamusest ei taganenud – presidendi esindaja ja õiguskantsler leiavad jätkuvalt, et reform on põhiseadusega vastuolus, riigikogu rahanduskomisjoni enamus ning rahandusminister Martin Helme ja justiitsminister Raivo Aeg olid aga veendunud, et kõik on õige.

Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles, et riigikohtult on otsust oodata oktoobrikuu jooksul – siis peaks saama tehtud kõik vajalikud arutelud ja protseduurid.

Algselt pidi suurt pensionireformi vaagima riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ehk väiksem hulk kohtunikke. Suve hakul aga otsustati, et kuna teemal on suur ühiskondlik kaal ning pikaajaline mõju, teeb otsuse üldkogu ehk kõik 19 riigikohtunikku ühiselt.

Mille üle vaieldakse?

Kõige olulisema asjana annaks suur pensionireform inimestele, kes ise veel pensionil pole, õiguse nõuda kogu teise sambasse kogunenud raha väljamaksmist.

Algne plaan oli, et sambaga vabatahtlikult liitumiseks ja sambast lahkumiseks, sealhulgas kogutud raha väljavõtmiseks saab avaldusi esitama hakata jaanuaris 2021.

Sellisel juhul lükataks kõik avaldused, mis esitatakse hiljemalt 2021. aasta 31. märtsiks, käiku septembris 2021.

Kui riigikohus leiab, et kõik on korras, võib ilmselt ka nii minna. Kui aga selgub, et plaan ongi põhiseadusega vastuolus, siis tuleb reform ümber teha või ära jätta.

Riigikohtu ette jõudis asi seetõttu, et riigikogu võttis seaduse küll vastu, ent president Kersti Kaljulaid leidis, et see on tema hinnangul vastuolus põhiseadusega ning seetõttu ta seda välja kuulutada ei saa – nii kaks korda. Seejärel jõudiski seadus riigikohtu töölauale, mis nüüd oma seisukoha kujundab.

Miks president arvab, et plaan põhiseadusega vastuolus on, saab lugeda siit – kokku on reformis tema arvates kuus suurt probleemi.

Viis suurt küsimust

Riigikohus sõnastas vaidluse all olevad peamised küsimused järgmiselt:

Esiteks, kas reformi jõustumisel jäävad vanaduses piisava põhiseadusega nõutava abita inimesed, kes võtavad raha teise sambast välja? Kui inimene võtab teisest sambast või pensioni investeerimiskontolt raha välja enne pensioniea saabumist, ei saa ta pensionieas sealt väljamakseid või on need väiksemad võrreldes sellega, kui inimene oleks kogu aja teise sambasse kogunud.

Veelgi enam, pensionifondist või pensioni investeerimiskontolt enne pensioniiga raha välja võttes on ka inimese esimese samba pension väiksem, kuna teise sambasse kogumise ajal laekus esimese samba vahenditesse 20 protsendi asemel 16 protsenti inimese eest makstud sotsiaalmaksust.

Teiseks, kas kas teise samba osakutele enne pensioniea saabumist kehtiva käsutamise piirangu kaotamine mõjutab ebasoodsalt enne reformi jõustumist omandatud pensionifondi osakuid?

Need osakud on nimelt omandatud enne reformi muuhulgas arvestusega, et kohustuslikust pensionifondist ei saa osakuomanik raha enne pensioniea saabumist välja võtta. Kuna tegemist on juba omandatud osakutega, tuleb arvestada ka õiguspärase ootuse põhimõtet.

Kolmandaks, kas teise sambaga liitunuid ja mitteliitunuid koheldakse pensioni kogumisel erinevalt ning kas erinev kohtlemine on põhiseadusega kooskõlas? Nii mõlemasse sambasse kui ka vaid esimesse sambasse kogunute töötasusid ja muid sarnaseid tasusid on seni maksustatud võrdselt.

Teise sambaga liitunud inimestele annaks kohustusliku kogumispensioni reform õiguse soovi korral saada sotsiaalmaksu arvelt kogutud vahendid kohe enda vabasse kasutusse. Teise sambaga mitte liitunud inimestel seda võimalust ei tekiks, ehkki nende tasusid maksustati sotsiaalmaksuga samadel alustel.

Neljandaks, kas kindlustusvõtja õigus öelda üles juba sõlmitud pensionilepingud riivab kindlustusandjate ettevõtlusvabadust, samuti nende kindlustusvõtjate omandit, kes soovivad pensionilepinguid jätkata? Kuna tegemist on juba sõlmitud lepingute lõpetamisega, võib inimestel olla tekkinud ootus, et pensionilepingutele kehtivad reeglid ei muutu nende jaoks tagantjärele ebasoodsamaks.  

Viimaks, kas teise sambaga liitunuid ja mitteliitunud inimesi koheldakse pensionieas pensionivara käsutamisõiguse poolest erinevalt ning kas erinevaks kohtlemiseks on põhiseadusega kooskõlas olev põhjus? Reformi jõustumisel saavad teise sambaga liitunud inimesed pensionieas pensionivara piiranguteta käsutada, teise sambaga mitteliitunud inimestel sellist õigust ei ole.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.