Inimesed on teinekord ümbrikupalgaga nõus, sest nii jääb kätte rohkem raha. Taoline mulje on aga petlik ning võib kurjasti kätte maksta sest lõppkokkuvõttes jääb töötaja nii mitmetest hüvedest ilma. Tagatipuks on maksu- ja tolliamet hakanud nüüd ka ümbrikupalga saajaid pihtide vahele võtma ning saadud tulult ikkagi maksu nõudma.

Teemal, millest inimene ümbrikupalka vastu võttes ilma jääb, aitas mõtiskleda maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna valdkonnajuht Oscar Õun.

Tavaliselt tuuakse ümbrikupalgaga nõustumise põhjuseks, et kätte jääb rohkem raha. Lühiajaliselt võib see nii olla, aga paraku ei arvestata, et ümbrikupalgaga nõustumine jätab töötaja ilma mitmest olulisest hüvest.

“Millest jääb töötaja ilma, kui võtab vastu ümbrikupalka: haigushüvitisest; tööõnnetushüvitisest ja töötukindlustusest; võimalusest saada õiglast vanemahüvitist; võimalusest saada pangalaenu; võimalusest saada suuremat pensioni,” tõi Õun välja.

“Lisaks on ümbrikupalka saaval töötajal oluliselt kehvem positsioon töövaidluste korral, näiteks kui tööandja otsustab “mustalt” kokkulepitud töötasu ühel hetkel enam mitte maksta,” selgitas ta.

Kui varem pitsitas maksuamet ainult tööandjat, siis nüüd võib juhtuda aga ka nii, et ümbrikupalga saaja peab ise teenitud summadelt takka järgi maksud maksma.

“Ümbrikupalk on reeglina mõlemapoolne (tööandja ja töötaja) kokkulepe,” selgitas Õun.

Ta lisas, et tulumaksukohustuse määramine töötajale leiab üha enam kasutust. “See ei ole kindlasti meetod, mida laiaulatuslikult kasutame. Aga kui on selgelt näha, et teadmine ja huvi töötaja poolt on samuti ümbrikupalka vastu võtta, siis kaalume ka töötajale tulumaksukohustuse määramist.”

Summad, mida inimesed on ise pidanud oma taskust tulumaksuna välja käima, on olnud reeglina kuni 2 000 eurot.