Täna tuli riigikogus esimesele lugemisele seadus, mis oleks tühistanud järgmise aasta kevadel jõustuma pidanud apteegireformi.
Kokkuleppele, et reform tuleks tühistada, jõudsid koalitsioonierakondade fraktsioonid riigikogus ning andsid kärmelt ka eelnõu sisse. Täna tuli see hääletusele, ent riigikogu toetust ei leidnud.
Nimelt tegi opostsiooniliste sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv Riina Sikkut ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepanek läks hääletusele ning seda toetas 50 saadikut, vastu oli 46. Nii lükatigi plaan tagasi.
See tähendab, et vähemalt esialgu läheb apteegireform edasi nii, nagu algselt plaanitud – tuleva aasta aprillist peab apteekides enamusosalus kuuluma proviisoritele, hulgimüüjatele apteegid kuuluda ei tohi.
Tagasi lükkamise ettepanek läks läbi suuresti seetõttu, et rida Keskerakonna saadikuid avaldas sellele oma toetust – opositsiooniga läks kaasa näiteks reformi ja proviisoriapteekide tugev toetaja Marika Tuus-Laul, aga ka Tarmo Tamm, Erki Savisaar, Oudekki Loone ning Kalev Kallo. Enn Eesmaa jättis hääletamata.
Esimesele lugemisele tulnud seadust kritiseeris teravalt teiste seas ravimiamet, märkides oma arvamuses, et kui see vastu võetaks, siis probleemid pigem süveneksid. Opositsioonipoliitikute ridadest on plaani eriti teravasõnaliselt rünnanud sotside eksliider Jevgeni Ossinovski, kes nimetas juba koalitsioonierakondade otsust reformi tagasipööramise üle arutama hakata poliitiliseks korruptsiooniks.
Mis on apteegireform?
Ravimiseaduse muudatused võeti vastu juba 2014. aastal ning need peaksid praeguse plaani järgi jõustuma tuleva aasta 1. aprillil. Sel kuupäeval lõpeb apteegireformi üleminekuperiood, mille jooksul tuleb apteegid viia nõuetega vastavusse.
Üks olulisemaid muudatusi oleks näinud ette, et apteegi enamusosalus peab kuuluma proviisorile, kes võib olla seotud kuni nelja apteegiga, mis asub üle 4000 elanikuga linnas ning peab neist ühes ka juhatajana töötama.
Ühtlasi keelab reform ravimite hulgimüüjatel apteekide üle kontrolli omada ning sätestab, et üldapteegil ei saa olla haruapteeke linnas, kus on üle 4000 elaniku.
Omandireformi üks eesmärke oli vähendada ärihuvide mõju apteegiteenusele. Praegu on näiteks ravimite hulgiturul suurim tegija Margus Linnamäe ettevõte Magnum, apteegiturul on aga väga tugeval positsioonil talle kuuluv Apotheka kett.
Apotheka ise on bränd – frantsiisi põhimõttel kuulub ketti ka mitmeid apteeke, mille omamisega pole seotud ükski Linnamäe ettevõte. Samas aga kuulub näiteks Magnumi kontserni firma Terve Pere Apteek OÜ, mis omab 85 Apotheka kaubamärgiga apteeki.
Müüke pole toimunud
Ravimiameti kodulehe andmel vastas 1. detsembri seisuga kõikidele tuleval kevadel jõustuvatele nõuetele – proviisoromand, hulgimüüja mõju puudumine ning suurtes linnades haruapteekide tegevuse lõpetamine – vaid 180, mittevastavaid on 318.
Oluline osa reformi õnnestumisest on selle taga, et hulgimüüjatega seotud firmad müüksid enda osaluse proviisoritele, see aga toimunud pole – esindusorganisatsioonid ise väidavad, et proviisorid pole ostu vastu erilist huvi üles näidanud, ent meedias on välja toodud, et ka firmad ise pole altid müüma ning on omalt poolt astunud samme, et reform ei õnnestuks.
Miks tahtis koalitsioon reformi tagasi pöörata?
Eelnõu algatasid kolme koalitsioonierakonna – Keskerakonna, Isamaa ja EKRE – riigikogu fraktsioonid. Seletuskirjas seisab, et sellega soovitakse kaotada olemasolevate apteekide omandistruktuuri osas kehtestatud piirangud kui ebaefektiivne meetod apteegiteenuse kvaliteedi ja ravimite kättesaadavuse tagamiseks.
“Eesmärk on tagada üle Eesti ravimite kättesaadavus praeguses mahus ja kindlustada, et ravimite hind püsiks taskukohasena,” on öelnud Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder.
Septembri lõpul saatis Eesti Apteekide Ühendus – sinna kuulub sinna kuulub rida Magnumiga seotud apteeke, ent ka Euroapteegi, Benu ja Südameapteegi ridadesse kuuluvaid – riigikogu sotsiaalkomisjonile nimelt märgukirja, kus kuulutas reformi täielikul rakendumisel lausa kriisi.
Ühenduse juhi Timo Danilovi hinnangul on realiseerumas risk, et järgmise aasta aprillis sulgevad uksed ligi 300 apteeki üle Eesti. “Sulgemisoht ähvardab apteeke, mis ei vasta omandipiirangute nõuetele, see tähendab, et nende osanikeks on ravimite hulgimüüjad ja enamusosalus neis ei kuulu proviisoritele,” ütles Danilov septembri lõpus pressiteates.
“Tänaseks on selge, et kõnealuste apteekide viimine kooskõlla omandipiirangutega on ebareaalne, kuna puudub vajalik hulk proviisoreid, kel oleks piisav finantsvõimekus nende apteekide väljaostmiseks õiglase hinnaga. Patsiendid, apteekrid ja apteegid on jäänud reformi eelõhtul omapead ning ebakindlus tuleviku ees on suur,” märkis ta.
