Lennujaamas selgus karm tõde

Sander ja ta pere ostsid Turkish Airlinesi kaudu 2015. aasta suvel lennupiletid suunal Tallinn-Bangkok-Tallinn. Tallinna lennujaamas check-in’is selgus aga, et Sandri kahel pereliikmel, kes on Moldova kodanikud, on puudu Tai viisa, seega neid lennule ei lastud. Seetõttu pidi pere lendama Bangkoki mitu päeva hiljem ja Soomest teise lennufirmaga.

Turkish Airlines ei teavitanud meest tagasilennu piletite tühistamisest. Vastupidi, vahepeal saabus teavitus, et tagasilennu aeg on muudetud, mis jättis mulje, et piletid ikka kehtivad.

Seevastu Bangkoki lennujaamas selgus, et Turkish on otsustanud pere lennupiletid tühistada, põhjendusega et nad ei ilmunud eelmisele lennule. Sander pidi ostma 1800 euro eest uued piletid ja tagasi Tallinnasse sai alles järgmisel päeval lennata.

Mees nõudis advokaadibüroo vahendusel lennufirmalt hüvitist, kuid viimane keeldus, viidates oma reisijateveo tingimustele: “Pange tähele, et kui Te ei ilmu mõnele lennule (mitte-ilmumine) ilma meid eelnevalt teavitamata, siis võime me tühistada Teie tagasi või edasi broneeringu. Mitte-ilmumise juhul palun võtke ühendust müügi esindajaga ja tehke vajadusel uus broneering.”

Sander leidis, et pileti tühistamine oli endiselt õigusvastane, kuna lennufirmale oli ju eelnevalt teada, et ta esimesele lennule ei jõua. Samuti ei teavitatud teda piletite kehtivuse lõppemisest, vaid pere sai sellest teada alles lennujaamas.

Saatuslik e-kiri

Turkish Airlines vaidles vastu, et see, kui reisijat lennule ei lubata, pole sama, mis lennule mitteilmumisest teatamine.

Lisaks leidis firma, et tal on õigus tühistada tagasilennu pilet, kui reisija esimesele lennule ei jõua.

“Kui lennuettevõtja lubaks reisijal kasutada piletikuponge ükskõik millises järjekorras, võiks reisija osta edasi-tagasi pileti ja kasutada seda ainult ühe otsa piletina, sest see oleks odavam kui osta tavapärase hinnaga ühe otsa pilet. Sellise tegevuse mõju oleks olnud negatiivne, mistõttu nägi kostja ette kohustuse kasutada lennukuponge järjestikku,” selgitas Turkish Airlinesi esindaja kohtus.

Kohus tegi aga otsuse Sandri kasuks. Kõige olulisemaks saigi just e-kiri, milles Turkish teatas, et tagasilennu aeg on muudetud.

Kohtu põhjendused oli järgnevad: “Lennufirma ei ole kohtu hinnangul suutnud veenvalt põhjendada, miks ei pidanud hageja sellise e-kirja saatmisest järeldama, et kostja on endiselt valmis aktsepteerima tagasilennu kuponge. Kohtu hinnangul kinnitas kostja antud e-kirjas selgelt, et hageja tagasilennu broneering on jätkuvalt kehtiv. Hageja ja tema kahe kaasreisija lennule mittelubamine oli kohtu arvates vastuolus hea usu põhimõttega ja vastuolus varasema kostja kinnitusega.”

“Lisaks ei nähtu ühestki asjas kogutud tõendist, et kostja oleks teavitanud hagejat enne tagasilennu kuupäeva oma otsusest mitte lubada hagejat ja tema kahte kaasreisijat lennule,” seisab kohtuotsuses.

“Kostja ei ole põhistanud, millest tulenevalt puudus tal tarbijate ees kohustusneid oma otsusest teavitada. Kostja seletused võivad viidata sellele, et kostja vedajana otsustas keelduda hageja ja tema kahe kaasreisija lennule lubamisest alles vahetult enne lennu toimumist.”