Eesti inimesed on aastapäevad kestnud koroonakriisist tingitud majanduslike tagasilöökidega üsna kenasti hakkama saanud, kinnitavad suuremate pankade esindajad.
„Eelmise kevadega võrreldes on maksepuhkust soovijate arv väiksem, nädalas laekub taotlusi saja ringis,“ ütleb Swedbaki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla. Eelmisel aastal esitati neid nädalas ligi 130, eriti palju oli maksepuhkuse soove aga aprilli alguses – siis küündis taotluste arv nädalas üle 700.
Sama trendi märgib SEB erakliendi segmendi müügijuhtEvelin Tammearu, kelle sõnul rauges mullune maksepuhkuste taotlemise hoog oluliselt pärast eriolukorra lõppemist. „Viimastel kuudel on maksepuhkust taotlenud 20-30 eraklienti kuus,“ ütles Tammearu.
Tarmo Ulla sõnul on tänavu olukord teistsugune kui aasta tagasi. „Eelmisel kevadel, kui polnud aimu, milliseks olukord kujuneb, pöördusime kõikide klientide poole sõnumiga, et tule ja võta maksepuhkust, me aitame,” räägib ta. „Pakkusime lihtsustatud tingimustel maksepuhkuse võimalust ka neile, kes seda ei vajanudki.“
Inimesed kartsid halvemat
See tegevus laienes üle turu, mille tulemusena pangad leppisid kokku ühistes maksepuhkuse tingimustes, mis väljendus moratooriumi kehtestamises. „Praegu pakume maksepuhkust klientidele, kes seda päriselt vajavad,“ märgib Ulla.
Ka Luminori krediiditoodete juht Heiki Raadik kinnitab, et maksepuhkuste võtmise haripunkt jäi eelmise aasta kevadesse, sestpeale taotluste arv stabiliseerus. „Pärast seda pole me maksepuhkuste taotluste arvu tõusu märganud,“ ütleb ta.
Evelin Tammearu lisab, et mõned SEBi kliendid vormistasid eriolukorra algul maksepuhkuse sissetulekute vähenemise hirmus. Praeguseks aga on selgunud, et nende finantsiline olukord ei halvenenud – või on see juba taastunud – ja nad ei vaja maksepuhkust.
Pangad pole karmimaks läinud
Pankurid kinnitavad, et maksepuhkuse tingimused ei ole karmistunud ja hädalisele tullakse võimaluste piires vastu. „Oleme hoidnud endist kurssi,“ ütleb Ulla. „Nõustame, millisel kujul ja milliseid lepinguid on mõistlik muuta ning kas ja kui kauaks maksepuhkust võtta.“
Kui inimene on sattunud raskustesse – jäänud töötuks või pidanud leppima suure palgakärpega – või ta näeb ette, et võib lähiajal hätta jääda, tuleks võimalikult varakult pangaga ühendust võtta.
„Oluline on, et ei tekiks maksevõlgu,” toonitab Ulla. „Õnneks on nii, et aina rohkematel inimestel on kindlustuslepingud, mis on mõeldud just sellisteks juhtudeks ja aitavad raskest ajast üle saada. Kliendid on eelmisest kriisist õppinud ja pöörduvad panga poole õigel ajal.“
Evelin Tammearu lisab, et igale maksepuhkuse taotlust käsitletakse personaalselt. Kõige olulisem on tema sõnul kliendi tahe makseraskustega toime tulla ja pangaga koostööd teha.
Kui laenuvõtja kohustusi ei täida, proovib pank temaga esmalt ühendust saada, et selgitada välja raskustesse sattumise põhjused, hinnata, kui kaua rasked ajad kesta võivad, ning seejärel leida lahendus, kuidas inimene saaks oma kohustused täidetud.
Raadiku sõnul on Luminoril võimalik näiteks kodulaenuklientidele pakkuda kuni kuuekuulist maksepuhkust, kusjuures laenutingimusi (sh intressi) selle taotlemisel ei muudeta, ka ei võeta tasu lepingu muutmise eest.
Kui laenuvõtja teab, et makseraskus kujuneb pikaajaliseks (sääste pole, leibkonda laiemalt on samuti tabanud raskused jmt), võiks ta ise mõelda ka kinnisvara müügile, et soetada midagi jõukohasemat, soovitab Ulla.
„Kuna kodulaenu tagatiste näol on tegemist laenuvõtjate kodudega, siis tagatisi asume me müüma kõige viimase abinõuna,“ kinnitab Evelin Tammearu.
Võla kohta jääb jälg viieks aastaks
Tarbimislaenude puhul loovutab pank nõuded, mille tasumiseks kliendiga kokkulepet ei saavutata, inkassofirmale sissenõudmiseks. Kui inimene jääb rohkem kui 30 eurot võlgu kauemaks kui 45 päeva, saadetakse teade ka maksehäireregistrisse. Pärast võlgnevuse tasumist jääb info maksehäire kohta nähtavale viieks aastaks.
Mingit mustrit – et võlgu jäävad rohkem näiteks eluasemelaenu võtjad või auto liisijad –, ei saa pankurite sõnul välja tuua. „Pigem on ühised põhjused, miks võlad tekivad,“ märgib Ulla. „Raskustesse võib sattuda igaüks: kas kaob töökoht, väheneb palk, laenatakse end lõhki, laenuvõtja või tema pereliige haigestub pikaks ajaks.“
Raadik lisab veel, et nn hapude laenude osakaal on tervet aastat vaadates isegi languses. „Seega olukord paistab praegu igal moel üsna stabiilne,“ tõdeb ta.
