Uudis

Pangad möönavad: kliendid võtaks justkui meie nõu kuulda, aga siis kannavad ikkagi petturile raha

Töötukassa nimel levib petukiri.Shutterstock

Investeerimisteemalised petukõned kimbutavad eestimaalaseid juba päris tükk aega. Olenemata politsei ja ajakirjanduse hoiatustest on ka neid, kes petturite juttu usuvad ja neile suuri summasid kannavad. Mullu novembris langes näiteks petukõnede ohvriks Raplamaal elav inimene, kellelt peteti välja lausa ulmeline summa – 500 000 eurot.

Kuidas on võimalik, et sellised summad ilma panga sekkumiseta liiguvad? Mida teeb pank, kui näeb, et inimene järsku oma makselimiite tõstab? Küsisime pankadelt järele ja nagu selgub, siis paljudel juhtudel hoiatabki pank inimest enne ülekande tegemist, kuid klient ei võta inimene panga juttu lihtsalt kuulda.

LHV kommunikatsioonijuhi Priit Rumi sõnul liiguvad maksed kiiresti, suures osas reaalajas. “Seetõttu püüame klientide pettuse ohvriks sattumist ennetada, keskendudes eraisikute puhul eelkõige makselimiitide jälgimisele,” ütles ta. “Juhul kui kliendid püüavad konto limiite ebatavaliselt suureks tõsta, võtame nendega ühendust ja pärime aru, mis on suuremate maksete põhjus.”

Rum lisas, et mitmel juhul on pank ka klientidele nõu andnud, et kahtlased asjaolud võivad viidata võimalikule pettusele. “Kuna aga otsuseid me klientide eest ei tee, siis kahjuks on vahel kliendid ise ikkagi otsustanud petturite soovitud ülekanded ära teha,” möönis ta.

“Näiteid on ka juhtumitest, mil kliendid justkui võtavad nõuandeid kuulda, kuid paistab, et nad kasutavad petturitele raha kandmiseks teisi kanaleid. Kui maksed on juba tehtud, on pangal keerulisem nendest teada saada ja kliente hoiatada. Samas on olnud juhtumeid, kus selgelt ebatavalised maksed monitooringus silma hakkavad ning mille puhul oleme klientide tähelepanu võimalikule pettusele juhtinud tagantjärele,” rääkis Rum.

Rum märkis, et juhul kui pank saab teada, et petturid kasutavad mingit kindlat kontot, millele LHV kliendid on makseid edastanud, saab sellised kontod blokeerida, et edasised maksed petturiteni ei jõuaks. “Samuti, kui on kindel, et oleme avastanud pettuse, anname teada ka politseile,” ütles ta.

Panka tuleks petturist teavitada

Coop Panga igapäevapanganduse juht Teer Keremi ütles, et kui keegi langeb pettuse ohvriks, siis teatud juhtudel on pangal võimalik sekkuda – kõige olulisem on reageerimise kiirus.

“Raha tagasisaamise võimalus sõltub sellest, kuhu see jõudnud on. Teatud juhtudel on võimalik tehing blokeerida või tagasi kutsuda, kui raha ei ole veel jõudnud saaja kontole,” selgitas ta.” Koheselt, kui panka laekub informatsioon pettuse kahtlusega isikute kohta, läheb info jälgimise alla ning pank tõkestab nendega seotud tehing”

Ta lisas, et kui aga raha on juba jõudnud kolmandasse panka, siis on võimalik seda panka pettusest teavitada ja paluda konto blokeerimist ning teavitada politseid.

Samas möönis ka Kerem, et pettuste puhul, milles klient on viidud eksiteele ja ta teadlikult soovib ise tehingut teha, on pangal keeruline sekkuda.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.