Uudis

Pangad saavad peagi pensioniraha täielikult aktsiatesse panna. Mida see kaasa toob?

Riskantses pensionofondis võib raha kiiresti kasvad, või siis heleda leegig ära põleda. Foto: Scanpix

Septembri alguses vähenevad seni II samba pensionifondidele kehtinud investeerimispiirangud ning nüüd võivad pangad riskantsemat sorti pensionifondide raha täies mahus aktsiatesse panna.

Nii võib juhtuda, et pensioniraha hakkab kasvama ennenägematu hooga, samas võib ka olla, et börsidel seisavad ees kehvemad ajad ja säästud põlevad ära kirjeldamatult kirka leegiga.

Loomulikult jääb alati alles ka võimalus panna pensioniraha kasvama fondi, mis riskib vähem ning hoiab raha muuhulgas ka näiteks kindla intressiga võlakirjades.

Peatselt võib ilmselt II sambast üldse kogu raha välja võtta ja selle asemel auto või värviteleka osta.

Millised muudatused aga pankadel ees seisavad?

Septembrist muutuvad kõigi kohustuslike pensionifondide aktsiatesse investeerimise piirid.

“See võimaldab kogujatel pikemas perspektiivis teenida suuremat tulu, kuna finantsturgude ajaloolisele analüüsile tuginedes on aktsiariskiga investeeringud pakkunud üle pikema perioodi paremat tootlust võrreldes teiste investeerimisvõimalustega,” kommenteeris Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla.

Inimkeeli tähendab see, et ajalukku vaadates on riskantsevõitu aktsiad siiski rohkem raha sisse toonud kui turvalisemad variandid kinnisvara või võlakirjade näol. Tulevikku kohta ei oska aga tegelikult keegi midagi kindlat öelda.

Muudatustega kaasneb Swedbankis ka fondide nimevahetus ning II samba fondide nimed hakkavad peatselt kajastama maksimaalset aktsiainvesteeringute osakaalu.

SEB fondijuhi Endriko Võrklaeva sõnade kohaselt on ka neil plaanis tõsta passiivselt juhitud SEB Pensionifond Indeks 100 maksimaalse aktsiaosakaalu seniselt 75 protsendi pealt 100 protsendini. Ehk siis on kavas kogu raha eest aktsiaid osta.

“Meie indeksfond võimaldab nüüd võtta maailma aktsiaturgude riski ja tootluspotentsiaali täiel määral, koos kõrgema tootlusootusega kasvab loomulikult ka fondi riskitase,” märkis Võrklaev.

Lisaks on pangal kavas luua veel üks fond, mis kogu raha eest aktsiaturgudel tegutseb, kuid see fond on erinevalt eelmainitust ka aktiivselt juhitud.

“Kuna portfelli juhitakse aktiivselt, võib taktikaliste muudatuste tulemusena riskantsemate varaklasside osakaal olla portfellis ka märksa madalam,” kirjutab Võrklaev – kui aktsiaturgudel lähevad asjad hapuks, saab pensioniraha siiski ka mujale kasvama panna.

Võrklaev tõi ka välja, et uue võimalusena tekib pensionifondidel lisaks väärtpaberite ostmisele laenu andmise võimalus.

“Meie hinnangul on muudatused pensionikogujale soodsad – tasud vähenevad ja investeerimisvõimalused laienevad. Soovitame siiski pensionikogujatel arvestada, et kõrgema tootlusootusega kaasneb ka kõrgem risk ning valida tuleks enda vanusele ja riskiprofiilile sobiv fond,” toonitas Võrklaev.

Ehk siis kui pension on juba lähedal, tasuv valida vähem riskantne võimalus, sest aktsiatega jääb plussi pigem pikas perspektiivis.

Märksõnad: , , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.