Eesti on kaardimaksete rohkuse poolest Euroopas esimese viie riigi hulgas, kuid pettuste osakaal on üks väiksemaid. Eesti pankade välja antud pangakaartidega tehti 2016. aastal 10 500 kaardipettust koguväärtuses 1,1 miljonit eurot. Kaarditehinguid tehti samal ajal 328 miljonil korral ja nende koguväärtus oli 11,1 miljardit eurot.

Pettused seotud e-ostudega

Kui vaadata, kuidas kõige rohkem kaardipettuseid toime pannakse, siis selles Eesti muust Euroopast väga palju ei erine. Suurem osa pettustest on seotud internetis e-ostudega. Üha rohkem kauplusi kolib virtuaalmaailma ja veebipoed annavad võimaluse teha oste mugavalt kodunt väljumata ning sageli ka soodsamalt. Mündi teine pool on see, et mida rohkem liigub internetis kaardiandmeid, seda suurem ahvatlus on kurjategijatel need oma valdusesse saada.

Eesti pangakaartidega toime pandud pettustest lõviosa, 76%, tehti internetis, 18% makseterminali kasutades ning vaid 6% pangaautomaati kasutades. Pettuslikke internetitehinguid oli 2016. aastal 710 000 euro väärtuses, pettuste tõttu makseterminalis tekitati kahju 350 000 euro ulatuses ja pangaautomaatides ligi 70 000 euro väärtuses.

Millised on internetipettuste enim levinud viisid?

• Esiteks, petturid on kaardiomanikult andmepüügi ehk „õngitsemisega“ kaardiandmed oma valdusesse saanud ja teevad võrgutehinguid kaupmeestelt, kellelt ostmiseks ei ole vaja kliendi tugevat autentimist.
• Teiseks, petturitest libakaupmehed ja n-ö ühepäevapoodnikud, kes pakuvad võltsveebilehe kaudu imeodavaid kaupu. Kaardiomanik teeb tehingu vabatahtlikult, kuid kaup jääb paraku saamata.
• Kolmandaks, on võimalik, et kaupmees ei hoia klientide kaardiandmeid turvaliselt ning kaupmehe kliendisüsteemidesse häkkides levivad paljude kaardiomanike andmed, mis toob kaasa petutehingud.
• Lõpuks: levima on hakanud ka n-ö sõbralikud pettused, kus kaardiomanik teeb kaarditehingu või e-ostu ja teatab seejärel pangale, et tema pole tehingut sooritanud, ning nõuab raha tagasi.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et ilmselt tuleneb suur osa Eesti kaartidega tehtud pettustest välismaa veebikauplustes tehtud tehingutest.

Mida internetis e-oste tehes peaks meeles pidama?

• Veebileht, kuhu oma pangakaardi andmed sisestad, peab olema turvaline. Veendu, et tegemist oleks autentse lehe, mitte selle koopiaga.
• Suhtu ettevaatusega vähetuntud ja välismaistesse internetipoodidesse või uuri vähemalt e-poe tausta.
• Kui internetipood ei ole turvaliste e-ostude programmiga liitunud, siis ei küsita ostjalt täiendavaid identifitseerimisandmeid. Samas näitab see, et sellise kaupmehe juures ostude sooritamine ei ole nii turvaline kui internetipoodides, mis on 3D Secure süsteemiga liitunud.
• Ära kunagi saada oma krediitkaardi andmeid internetipõhiselt ega e-posti teel kellelegi enne, kui Sa pole veendunud tehingu turvalisuses ja usaldusväärsuses.
• Hoia oma kaarditehingutel silma peal ja kui avastad, et Su krediitkaarti on Sinu teadmata ostudeks kasutatud, pöördu kohe oma panga poole.

Loe pikemalt Eesti Panga blogist.