Uudis

Pank: hinnatõus on palgakasvule järele jõudnud

Foto: Shutterstock

Keskmine tarbimiskorv kallines septembris aastaga 7 protsendi võrra. Nii kiiret hinnatõusu nägime viimati 13 aastat tagasi. Ülikiirest majanduskasvust hoolimata mõjutavad hindu eelkõige välised tegurid. Pool 7-protsendilisest hinnatõusust tuli vaid kahe kaubagrupi, elektri ja mootorikütuste, kallinemisest.

Hinnatõus võib lähikuudel veelgi kiireneda, sest kõigi energiakandjate kallinemine ei ole veel hinnaindeksisse jõudnud. Aasta kokkuvõttes peaksid hinnad tõusma umbes 4 protsendi võrra, kuna aasta esimesel poolel oli inflatsioon aeglasem. Hinnatõus peaks rahunema järgmise aasta teisel poolel.

Energia kallinemine kergitab hindu

Elekter kallines aastaga tervelt 75 protsendi võrra. Elektri börsihind püstitas septembris uue rekordi. Ilm ei ole taastuvatest allikatest elektri tootmist soosinud. Mittetaastuvatest allikatest elektri tootmine on aga kallis, kuna gaasi, puidu, kivisöe ja saastekvootide hinnad on oluliselt kasvanud.

Septembris tõusis märgatavalt ka gaasi hind. Gaasi turuhind peaks tulevikutehingute järgi püsima ülikõrgel tasemel kuni kevadeni ja siis oluliselt langema. Teiste energiakandjate peadpööritav hinnatõus on endaga kaasa viinud ka nafta. Nafta hind ulatus septembris 75 USA dollarini barreli kohta. Mootorikütuste hind tõusis aastaga veerandi võrra.

Energiahinnad on tõusnud majanduse kiire taastumise, ebasobivate ilmastikutingimuste ja energiavarustuse häirete tõttu. Swedbanki hinnangul püsivad energiahinnad kõrged kevadeni, kuna nõudlus energia järele on tugev, samal ajal kui selle pakkumine on piiratud. Energia hind sõltub palju sügise ja talve ilmast. Soe talv vähendaks kütte vajadust. Tuuline ja sajune ilm aga soodustaks elektri tootmist tuulest ja veest, mis on kõige odavam elektri toomise viis.

Kallim energia tõstab hindu rohkem, kui peaks. Kuigi energia osakaal erinevate kaupade ja teenuste tootmiskuludes on üldiselt tagasihoidlik, hinnatõus kiireneb, kuna nõudlus erinevate kaupade ja teenuste järele on majanduses tugev ja mitmetest kaupadest on poodides puudus. Tarbijate hinnakasvu ootused on oluliselt tõusnud. 

Energia kallinemisel on Eesti majandusele negatiivne mõju

Energial on keskmise pere eelarves suhteliselt väike osa. Elekter ja küte moodustavad kokku 8 protsenti keskmise majapidamise eelarvest. Mootorikütused veel 5%. Vaesemates peredes on energia, eriti kütte, osakaal eelarves aga oluliselt suurem. Viiendiku kõige madalama sissetulekuga pere elektri ja kütte kulud moodustavad 16 protsenti nende kogukuludest, samal ajal kui viiendiku kõige jõukama pere eelarves vaid 6 protsenti. Keskmine palk ja pension on tänavu tõusnud siiski vähemalt samapalju kui hinnad.

Kõrgemad energiahinnad mõjutavad ka ettevõtteid, kuigi ettevõtetes on energiakulude osakaal üldiselt väike, vaid 3 protsenti. Samas on ettevõtteid, keda energiahindade tõus valusamalt puudutab. Energiakulude osakaal tootmiskuludes on suurem energeetikas, tselluloositööstuses ja maanteetranspordis. Viimast mõjutab küll eelkõige diisli hind, mis on kerkinud oluliselt vähem kui gaasi või elektri maksumus. Kuna nõudlus püsib tugev, eriti tööstussektoris, saab suuremaid tootmiskulusid kompenseerida kõrgema müügihinnaga. Suuremad ja energiamahukamad ettevõtted on osa oma energiatarnetest kindlustanud ka varem sõlmitud lepingutega, mis on nende jaoks hinnasurvet leevendanud.

Kallimal energial on teatud negatiivne mõju nii Eesti kui teiste riikide majandustele meie regioonis, peale Norra, kes naudib praegu kõigi aegade suurimaid nafta ja gaasi ekspordikäibeid. Enamik Põhja- ja Baltimaid impordib energiat rohkem kui ekspordib, seega on energia hinnatõus nende jaoks halb uudis, isegi, kui mõned sektorid, nagu näiteks Eesti põlevkivitööstus, kõrgematest energiahindadest võidavad. Eesti energiatoodete import ületab eksporti siiski vaid 0,5 protsendi võrra SKPst, sest põlevkiviõli ja turba väljavedu kompenseerib mõnevõrra naftatoodete, gaasi ja elektri sissevedu.

Kõrgemad hinnad ei ole tarbijaid veel heidutanud. Jaemüügi maht kerkis augustis 9 protsendi võrra. Liikuvusandmed näitavad, et oktoobri algul liikus kaubanduskeskustes ja meelelahutuskohtades rahvast endiselt rohkem kui aasta tagasi. Samas ei ole vahe eelmise aastaga enam nii suur kui varasematel kuudel ja arvestades seniseid nakatunute trende, tundub, et inimeste liikuvus hakkab lähikuudel taas vähenema.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.