Nädala alguses vahendas Geenius lugeja muret. Nimelt pöördus meie poole naine, kel ees abielulahutus ning tuleb lahendada küsimus, mis saab ühise eluasemelaenuga ostetud kodust. Naine rääkis, et tema sissetulek on laenu tagasimaksmiseks küllaldane, ent ta on siit-sealt kuulnud, et pangad laenu ümbervormistamisele kuigi hea pilguga ei vaata.

Saime pankadelt siiski kinnituse, et laenu ümbervormistamine on võimalik. Seepeale aga kirjutas järgmine lugeja: „Jutuks hea küll, et vormistame niisama ümber. Reaalsus on selline, et see vormistamine on nagu uuesti kinnisvara ostmine. Uuesti tuleb võtta hindaja, uuesti laenutaotlus, uuesti sissemaks teha. Kõik algab otsast peale.“

Kas tõesti tähendab laenu ümbervormistamine sellist kadalippu?

Elus tuleb ikka ette, et kahe inimese poolt ostetud kinnisvara jääb edaspidi ühele inimesele kasutada, ütles Luminori Eesti jaepanganduse juht Tanel Rebane. „See on tavaliselt olukord, kus üks inimene vabastatakse lepingust. Sellisel juhul tuleb hinnata selle inimese maksevõimet ja maksekäitumist, kes soovib laenutasumise edaspidi enda peale võtta.“

Rebase sõnul piisab maksevõime hindamiseks enamasti pangakonto väljavõttest. „Lähtume vastutustundliku laenamise põhimõttest ning seetõttu peame veenduma, et kliendi kohustused ei ületaks 40 protsenti tema sissetulekust.“ 

Luminor üldiselt laenu ümbervormistamisel uut hindamisakti kliendilt ei eelda, kuid mõningatel juhtudel võidakse küsida fotosid tagatisest. 

„Laenulepingu muudatuse taotluse peavad kinnitama mõlemad laenuvõtjad – nii see, kes soovib laenu üksi edasi teenindada, kui ka see, kes soovib lepingust välja astuda,“ märkis Rebane. Uut sissemakset pank sellise muudatuse puhul ei nõua. 

„Tasub tähele panna, et eelnev kehtib juhul, kui laen jääb samasse panka. Muudel juhtudel on tegemist laenu refinantseerimisega ning see on sarnande uue laenu võtmisele,“ toonitas Rebane.

LHV eraklientide finantseerimise juht Catlin Vatsel kostis, et eelkirjeldatud juhul on tegu ühe laenusaaja vabastamisega lepingust. 

„Laenutaotleja ja tema sissetulekute ja kohustuste analüüs on laenu väljastamise juures kõige olulisem,“ märkis Vatsel. „Selleks, et üks laenusaaja laenust vabastada, tuleb pangal teha alles jääva laenusaaja osas maksevõime analüüs uuesti ehk vaadatakse üle tema sissetulekud, kohustused ja kas laenujääk on talle üksinda jõukohane.“

Vatseli sõnul on pangal on kõige lihtsam kogu kirjeldatud protsessi käsitleda, kui klient teeb alustuseks laenutaotluse, kuna selle info põhjal suudab laenuhaldur kohe öelda, kas selline muudatus on üldse jõukohane. 

„Taoline muudatus nõuab pangalt alati uut krediidiotsust,“ ütles Vatsel. „Ühe taotleja vabastamisega panga jaoks tihtipeale riskid suurenevad, mistõttu soovib pank alati ka teada, milline on tagatispositsioon ja seetõttu küsitakse ka kinnisvara hindamisakti. LHV pangas saab kinnisvara hinnata ka meie endi kinnisvarahindaja.“

Sissemakse ehk laenu jäägi vähendamise makset võib pank küsida sellisel juhul, kui alles jääva laenusaaja maksevõimet arvestades ei ole antud laenujääk talle üksinda jõukohane, selgitas Vatsel. Siis saab pank anda hinnangu, milline laenujääk on kliendile jõukohane ning kui palju tuleks laenu tagastada.

Kui tegu on mis tahes laenulepingu muudatusega, peab alati alustama taotluse täitmisest või oma soovi kirjalikult esitamisest, ütles Vatsel. „Edasi saame juba nõustada, mis dokumente tarvis ja kui kaua aega muudatuse tegemiseks läheb.“