Ligi pooltel II pensionisambast raha väljavõtjatel puudub kogemus kuupalgast suuremate summade majandamisel, näitab BestCrediti finantskäitumise uuring.
„Kardetavasti näeme sügisese tarbimispeo järel palju kurbi lugusid, kuidas varem polnud inimesel peale pensionisamba hinge taga midagi, aga enam pole sedagi,” märkis BestCrediti juhataja August Käära. “Meie uuring näitab, et suurt osa ligemale miljardist “vabanevast” eurost hakkavad juhivad inimesed, kel pole kogemust ega teadmisi kuupalgast suuremate summadega ümberkäimisel.“
Nii pole 49 protsendil pensioniraha väljavõtjatest säästetud isegi ühe kuu elamisraha. Kolmveerand neist ei pea pere-eelarvet, iga kolmas on viimase kolme aasta jooksul võtnud kiir- või tarbimislaenu. “Need kõik pole madalapalgalised inimesed, aga enamik neist elavad paraku palgapäevast palgapäevani,” täpsustas Käära. Suur hulk neist kavatsevad pensionisambast vabaneva raha investeerida kinnisvarasse.
Kevadel koostatud Bestcrediti uuringu andmeil kavatses pensionisambast raha välja võtta ja osalt või tervenisti kinnisvarasse investeerida vähemalt 11 000 igasuguste säästudeta, st sisuliselt palgapäevast palgapäevani elavat inimest.
Tüüpiline omal käel kinnisvarasse investeerija loodab Käära hinnangul ilmselt osta väljaüürimiseks korteri. “Tundub lollikindel: sambast sissemaks, üür katab jooksvad laenumaksed ja midagi jääb ehk ülegi, ning lõpuks saab korter ka sinu omaks,” selgitas Käära. “Kuid paljud visatakse pangast sellise “äriideega” välja. Paljud õpivad omal nahal, et ühe-kahe üürikorteriga majandades pole investeeringu hävimiseks vaja rohkemat kui vammi või üht halba üürnikku.“
Uuringu andmeil kavatseb veel 9000 igasuguste säästudeta inimest “vabaneva” sambaraha suuremate sisseostude peale lihtsalt ära kulutada.
