Uudis

Peagi saavad arvutiga töötajad prillide eest lihtsamini hüvitist

Märtsist saavad töötajad käia silmi tihedamini kontrollimas ja prillide eest lihtsamini hüvitist. Ka tööandjatele tehakse asi lihtsamaks. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock.

Märtsist saavad töötajad käia silmi kontrollimas ka tavapäraste tervisekontrollide vahel ja prillide eest tööandjalt hüvitist küsida.

Kui praegu peab tööandja seaduse järgi oma kulu ja kirjadega saatma arvuti taga töötava töötaja korra kolme aasta jooksul tervisekontrolli, siis peagi saab töötaja käia silmi kontrollimas ka tihedamini. Olukord muutub ka tööandja jaoks lihtsamaks.

Esimesest märtsist saab sotsiaalministeeriumi teatel töötaja minna silmaarsti või optometristi juurde ka tervisekontrollide vahelise ajal. Kui töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis selgub, et töötaja vajab prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, hüvitab tööandja kokkuleppel töötajaga nende maksumuse.

Hüvitise suurus ja maksmise sagedus sõltub aga töötaja ja tööandja vahelisest kokkuleppest ning sellest, kas töötaja kasutab neid ka töövälisel ajal. Tööandja poolt määratud hüvitise summa peab olema piisav, et selle eest oleks võimalik prillid või muud abivahendid ka soetada. Olulise muudatusena saab tööandja hüvitada prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid maksuvabalt ka silmaarsti või optometristi otsuse või tõendi alusel.

Otsus puudutab pea 300 000 töötajat

„Oluline on, et töötajale oleksid tagatud vajalikud abivahendid, hoolimata nägemishäirete tekke põhjustest ning sellest, kas tervisekontrollide vahepealsel ajal kontrollis nägemist töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

„Töötajate nägemiskontrolli saatmisel tuleks arvestada, et aluseks on nägemishäire esinemine, millest tulenevalt on töötajal töötamine kuvariga häiritud, mitte aga nägemishäire põhjus,“ lisas Kiik.

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat. Aastal 2015 läbi viidud Eesti tööelu-uuringu andmetel puutub 46,5 protsenti töötajatest töötamisel kokku kuvariga vähemalt neljandiku tööajast. See tähendab, et muudatus puudutab alla 300 000 töötajat.

Arvutiga töötajad pole ainsad, kellel hüvitatakse, kuid on agasid

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus lubab hüvitada ka teiste lähitööd ja keskmisel kaugusel tööd tegevate inimeste prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse. Näiteks loetakse selle alla ka õmblejad. Enne hüvitise saamist peavad olema aga teatud tingimused täidetud.

Lähtiööd ja keskmisel kaugusel tööd tegevate inimeste prillide eest peab tööandja maksma, kui töökeskkonna riskianalüüs on tehtud ning selles tuvastatakse, et töötajale on suurem koormus silmadele. Lisaks peab analüüsi tegevuskava nägema ette, et töötajate tervisekontrolli raames kontrollitakse nende silmi ja nägemist ja töötervishoiuarst leiab, et töötajale tuleb prillid välja kirjutada.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.