Ligi veerand (23%) eestlastest ütles sel kevadel, et nad ei teinud eelneval kuul ühtegi makset sularahas. Seda on ligi kaks korda enam kui Lätis (13%) ja Leedus (12%), selgus Swedbanki tellitud uuringust.
Keskmiselt iga teine vastanu kasutas sularaha kuni 25 protsendil tehingutest. Kõik tehingud tegi sularahas 0,4% küsitluses osalenud eestlastest ning 3% lätlastest ja leedulastest.
„Sularaha kasutamine on selgelt vähenemas ja tänu erinevatele makselahendutele suureneb ka nende inimeste hulk, kes enam üldse sularaha ei vaja. Meie arvates on see igati positiivne trend, sest suurendab nii turvalisust kui ka läbipaistvust majanduses,“ ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Sularaha kasutanud inimestel paluti hinnata eelneva kuu jooksul kasutatud sularaha kogust, mis enamikel (53% eestlastest, 48% lätlastest ja 38% leedulastest) jäi alla 100 euro. 100-300 eurot sularaha kasutas keskmiselt 25% vastanutest.
Vanuserühmadest paistsid uuringus osalenud eestlaste puhul üllatuslikult kõige väiksema sularahakasutusega silma pensioniealised, kellest suisa 35% ei teinud enda sõnul eelneval kuul ühtegi sularahamakset ja veel 50% kasutas sularaha vaid kuni veerandini maksete kogusummast. Ülejäänud vanuserühmades jäi mitte ühtegi sularahamakset teinud eestlastest vastajate hulk 17-25% juurde. Leedus ei kasutanud sularaha eelneval kuul 20% vanemaealistest ja Lätis 14%.
„Vanemaealiste vähenevat huvi sularaha kasutamise vastu on väga positiivne näha. Kuna tegemist oli veebiküsitlusega, siis ilmselt olid osalenud eakad keskmisest veidi digipädevamad ja neil on oskused mugavate digitaalsete maksete kasutamiseks. Pensioniealiste inimeste digioskuste kasvatamine on ka meie kui panga jaoks väga oluline, sest see võimaldab neil oma rahaasjadega ümber käia oluliselt teadlikumalt ja turvalisemalt,“ lisas Ulla.
