Riigikogus läks täna oodatult läbi teise pensionisamba vastu võtmine – istung venis küll pikale, ent koalitsiooni hääled tulid eelnõule taha.
Eelnõu oli seotud valitsuse usaldusküsimusega – ehk läbikukkumine oleks sisuliselt tähendanud ka valitsuse lagunemist. Selline meetod aitab menetlust ka kõvasti kiirendada.
Pensionireformi jõustumisel muutub teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks. Vaikimisi jääb kõik nii, nagu on – kui inimene soovib pensioni samamoodi edasi koguda, ei pea ta midagi tegema. Kui inimene soovib sambast lahkuda, sellega liituda või lihtsalt peatada sissemaksed, peab ta esitama avalduse pangale või pensionikeskusele.
Sambaga vabatahtlikult liitumiseks ja sambast lahkumiseks, sealhulgas kogutud raha väljavõtmiseks saab avaldusi esitama hakata jaanuaris 2021. Kõik avaldused, mis esitatakse hiljemalt 2021. aasta 31. märtsiks, realiseeritakse septembris 2021.
Mis vahepeal muutus?
Eelnõu algse versiooni kohaselt realiseeriti teisest sambast lahkumise avaldusi kolmel korral aastas ning vastav avaldus pidi olema esitatud vähemalt üks kuu enne raha välja maksmise kuud. Raha oleks inimesele välja makstud osade kaupa, sõltuvalt sellest, kui palju on kontole raha kogunenud. Neid reegleid otsustati muuta.
Avaldusi realiseeritakse ehk raha makstakse välja jätkuvalt kolmel korral aastas, see on siis jaanuaris, mais ja septembris, kuid vastav avaldus peab olema esitatud vähemalt viis kuud enne raha väljamakse kuud.
“Näiteks, kui inimene soovib teisest sambast kogumise ajal raha välja võtta ning saada oma raha kätte septembris, peab ta avalduse esitama hiljemalt märtsi lõpuks. Selline suurem puhver avalduse esitamise ja selle realiseerimise vahel annab fondivalitsejatele eelnõu varasema versiooniga võrreldes rohkem aega, et vabastada vajalikus ulatuses raha investeeringutest,” rääkis rahandusminister Martin Helme riigikogu ees.
Seega maandab see tema hinnangul mõnevõrra riski, et teisest sambast lahkujate tõttu võiks väheneda pensionifondis raha kogujate vara väärtus. Muudetud on ka reeglit, et raha makstakse välja osade kaupa – vastu võetud eelnõu näeb ette, et raha makstakse välja ühe maksena.
“Eelnõus olnud esialgne regulatsioon, kus inimesed, kellel on kogunenud kuni 10 000 eurot, oleks saanud raha kätte ühekorraga ja inimesed, kellel on kogunenud üle 10 000 euro, oleksid selle kätte saanud mitme osamaksega, tekitas juristide hinnangul inimestes ebavõrdset kohtlemist. Sellest tingituna otsustati seda kohta eelnõus muuta,” ütles Helme.
Mida veel teada on vaja?
Kehtima jäävad samba senised maksemäärad: 2 protsenti inimese brutopalgast ja 4 protsenti tema sotsiaalmaksust.
Uue võimalusena saavad inimesed oma teise sambasse kogutud vahendeid ise edasi investeerida. Selleks tuleb esitada vahetamise avaldus, millega tehakse teise samba fondiosakud rahaks ja kantakse see pangas inimesele avatud pensioni investeerimiskontole.
Pensioni investeerimiskontole saab kanda nii seni kogutud pensioniraha kui suunata sinna uued teise samba sissemaksed – muud raha sinna kanda ei saa. Raha väljavõtmine pensioni investeerimiskontolt toimub samadel tingimustel kui pensionifondist. See tähendab, et üldiselt tuleb oodata pensionieani, kuid vajadusel saab teisest sambast koos rahaga välja astuda ka varem.
Sarnaselt fondide vahetamisele võib inimene liigutada oma raha pensioni investeerimiskonto ja teise samba fondide vahel. Näiteks investeerida mõnda aega iseseisvalt, jõuda järeldusele, et see pole tema jaoks ehk parim lahendus ning pöörduda siis tagasi mõnda fondi.
Pensioni investeerimiskonto vahendeid saab investeerida sarnaselt tavapärase investeerimiskontoga – näiteks väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse.
Pensionile jäädes saab väljavõtmise ise valida
Pensioniikka jõudes on iga inimese enda valida, kas võtta kogu raha korraga välja või teha seda tähtajalise või eluaegse pensionina. Kui teisest sambast võetakse raha kasutusse eluaegse pensionina või pika tähtajalise pensionina, kus raha on jaotatud vähemalt inimesel keskmiselt elada jäänud aastatele, siis sellistelt väljamaksetelt tulumaksu tasuma ei pea.
Lühema tähtajalise pensioni puhul ja kogu raha pensionieas korraga välja võttes tuleb sellelt tulumaksu tasuda vähem kui raha varem välja võttes – 10 protsenti tavapärase 20 protsendi asemel. Väljamaksed ei mõjuta inimese maksuvaba tulu arvestust.
Võrreldes kehtiva korraga saavad soovijad pärast eelnõu seadusena jõustumist pensioni kogumise teises sambas lõpetada. Seda on võimalik teha kahel viisil: peatada maksed teise sambasse ja jätta kogutud raha sinna edasi kasvama või võtta kogutud raha välja, millega lõpeb ka maksete tegemine teise sambasse.
Kui inimene on sambast lahkunud, ükskõik, kas peatanud ainult maksed või võtnud kogutud raha ka välja, on tal võimalik sambaga 10 aasta möödumisel uuesti liituda. Peale seda on tal 10 aasta möödudes veel üks kord võimalik sambast lahkuda – lõpetada lihtsalt maksed teise sambasse või võtta välja ka kogunenud raha.
Kui inimene on sambast teist korda lahkunud, siis uuesti liituda ja makseid teha ta enam ei saa. Seega ei kogune inimesele teise sambasse enam raha ja pensionieas jääb talle üksnes esimese samba pension.
Raha väljavõtmisel sambast lahkumisel tuleb arvestada sellega, et väljamakse tehakse ühes osas ja välja makstakse kogu raha, mis inimesel teise sambasse kogunenud on. Väljamakselt tuleb tasuda 20 protsenti tulumaksu, kuid maksuvaba tulu arvestust teise samba väljamakse ei mõjuta.
Inimesed, kes liituvad vabatahtlikult teise sambaga esmakordselt, saavad raha esimest korda sambast välja võtta või maksete tegemise lihtsalt lõpetada siis, kui liitumisest on möödunud vähemalt 10 aastat.
Teisest sambast võivad soovi korral lahkuda ka tänased teise samba pensionärid. Selleks tuleb esitada pangale või pensionikeskusele avaldused fondipensioni lõpetamiseks ja ühekordse väljamakse saamiseks või kindlustusandjale sõlmitud pensionilepingu ülesütlemiseks. Väljamakselt, mis teise samba pensionäridele sambast lahkumisel tehakse, tuleb tasuda tulumaks 10 protsenti.
