President Kersti Kaljulaid andis teada, et ei kuuluta välja pensionireformi seadust, mis tähendab, et plaan liigub tagasi riigikokku.
Kui riigikogu teise samba vabatahtlikuks muutmise plaani uuesti vastu võtab, liigub see taas presidendi lauale. Kui Kaljulaid leiab ka siis, et pensionireformi eelnõu on põhiseadusega vastuolus, läheb reformiplaan riigikohtusse.
“Jõudsin järeldusele, et senist pensionisüsteemi nii ulatuslikult muutev seadus on vastuolus põhiseadusega ja jätan selle välja kuulutamata,” ütles president Kersti Kaljulaid reedel pressikonverentsil.
Presidendi põhjendusi saab lähemalt lugeda siit. Kokku läheb reform põhiseadusega Kaljulaidi arvates vastuollu kuues kohas – näiteks rikub see sambasse jääjate õigusi ja annab tagantjärgi ebaõiglasi maksusoodustusi.
Kas reform jääb nüüd ära?
Ilmselt tähendab presidendi samm igal juhul, et pensionireform pidurdub ajutiselt. Pole veel selge, kas see tähendab ka, et reform lükkub plaanitud ajast edasi või jääb üldse toimumata.
Võib siiski arvata, et riigikogu võtab eelnõu uuesti vastu, president ei anna järgi ning vaidlus maandub riigikohtus, mis otsustab, kas vastuolus põhiseadusega eksisteerib või mitte.
Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine läks riigikogus oodatult läbi 29. jaanuari hilisõhtul pärast pikka arutelu. Eelnõu oli seotud valitsuse püsimisega, nii et koalitsiooni hääled tulid taha.
Riigikogus vastu võetud plaan oleks näinud ette, et sambaga vabatahtlikult liitumiseks ja sambast lahkumiseks, sealhulgas kogutud raha väljavõtmiseks saab avaldusi esitama hakata jaanuaris 2021. Kõik avaldused, mis esitatakse hiljemalt 2021. aasta 31. märtsiks, realiseeritakse plaani järgi septembris 2021.
Pensionireformi jõustumisel muutub teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks. Vaikimisi jääb kõik nii, nagu on – kui inimene soovib pensioni samamoodi edasi koguda, ei pea ta midagi tegema. Kui inimene soovib sambast lahkuda, sellega liituda või lihtsalt peatada sissemaksed, peab ta esitama avalduse pangale või pensionikeskusele.
