Perearst Karmen Joller: “Teil on kopsupõletik, saatke keegi apteeki”

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
2017 Aasta arst Karmen Joller Kivimäe perearstikeskusesFoto: Konstantin Sednev / Eesti Meedia/Scanpix

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Karmen Joller kummutab kaks levinud perearste puudutavat müüti ja selgitab, miks praegune süsteem ei tööta nii sujuvalt, kui peaks.

Müüt: perearsti juures peab ootama – vale

“Meie perearstikeskuse ooteruum on reeglina peaaegu tühi. Inimene ootab paar kuni kümme minutit, enamasti mitte rohkem,” ütleb Joller. See on võimalik seepärast, et esmane konsultatsioon antakse telefonis ning enamasti peetakse kokkulepitud aegadest kinni. Ka edasi läheb kõik tema sõnul sujuvalt.

“Õde vaatab patsiendi läbi, võtab proovid, vajadusel suunab inimese röntgenisse ja seejärel läheb inimene koju. Kui mõne tunni pärast analüüside ja röntgeni vastused saabuvad ja selgub, et patsiendil on näiteks kopsupõletik, peab pereõde nõu perearstiga. Seejärel helistatakse inimesele ja öeldakse, et tal on kopsupõletik, saatku keegi pereliikmetest apteeki – ka digiretsept on juba valmis tehtud,” võtab Joller tööprotsessi kokku.

Tundide kaupa ootama peab tema sõnul aga kindlasti EMOs. “Istute kaks tundi seal kümnete haigete vahel ja kui enne mingit viirust ei olnud, siis sealt kindlasti saate,” on ta murelik.

Müüt: perearsti aega peab ootama – vale

Joller ütleb, et on ise töötanud EMOs ja küsinud inimestelt, miks nad perearsti poole ei pöördunud. Saanud vastuseks, et sealt pakuti ägeda haigusega inimesele aega alles kahe nädala pärast, on Joller korduvalt perearstile helistanud.

“Ja mis ma kuulsin. Inimesele pakuti aega samaks päevaks, aga see talle ei sobinud. Ei sobinud ka järgmine päev – inimesel oli plaanis minna komandeeringusse. Ja selgus, et kahe nädala pärast polnud mitte esimene vaba aeg perearstikeskuses, vaid esimene, mis patsiendile sobis. Aga sel juhul ei saanud ju probleem olla erakorraline,” leiab Joller.

Küll aga võib tema sõnul probleem olla üksikpraksistel, kus ainsal arstil on suuri probleeme kõigi inimeste teenindamisega. Lisaks ei suuda kiiret vastuvõttu tagada perearstid, kelle nimistu on väga suureks paisunud.

“Perearstide selts püüab praegu kokkuleppele jõuda Terviseametiga, et perearst saaks teatud patsientide arvu juures ise otsustada, kui suurt nimistut ta teenindada jaksab,” selgitab Joller ja lisab, et töökoormus sõltub väga palju ka klientidest. “Kui on palju noori terveid inimesi, siis on arstil palju vähem tööd kui nimistu puhul, kus on suur hulk krooniliste haigustega vanu inimesi,” selgitab ta.

Eesmärk on see, et ägeda haigusega inimene saaks perearstikeskusest nõuandeid ja abi pöördumise päeval.

Kiviaegne tarkvara takistab

Perearstide selts on koos Haigekassaga välja töötanud kvaliteedisüsteemi, mida kasutatakse juba kümme aastat. On selgunud, et kõige rohkem on vaja järgi aidata üksikpraksiseid, kus ühel arstil on raske töökoormusega toime tulla. Teine levinud probleem oli see, et ei saada hakkama tarkvara kasutamisega.

“Perearsti tarkvara suudab küll hädavajalikud funktsioonid täita, kuid meenutab oma kasutajamugavuselt 20 aasta taguseid programme. See on kohutav,” leiab Joller. Praegu on Eesti perearstidel kasutusel 3 erinevat programmi.

Perearst 2 esimene versioon valmis juba 1997. aastal. Sellest ajast on seda täiendatud, kuid Karmen Jolleri hinnangul on tarkvara endiselt kasutajavaenulik.

Levinuim süsteem on Eesti firma Medisoft loodud Perearst2. “See näeb välja nagu Windows 3.11 ja loogika on ka peaaegu samasugune,” on Joller äärmiselt kriitiline.

“Tarkvaraga on väga kehv seis. Ja perearstidel pole ka nii palju ressurssi, et selle arendusse panustada,” ütleb ta. Viimasel aastal on tema sõnul siiski tekkinud oluliselt parem koostöö arendaja, ministeeriumi, arstide ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) vahel ning probleemidest saab omavahel avameelselt rääkida. Hetkel koostavad perearstid visiooni sellest, milline üks hea tarkvara olla võiks.

Perearst kui polikliinik

“Ei saa öelda, et erakorralises meditsiinis on liiga palju patsiente seetõttu, et perearstid teevad halba tööd. Hetkel võimaldab meie tervishoiukorraldus inimesel pöörduda EMO-sse ka siis, kui tema tervisemure pole erakorraline. Enne, kui seda süsteemi ei muudeta, ei muutu miski – inimesed lähevad ikka sinna, kus on mugavam,” leiab Joller.

“Perearst on tänases Eestis universaalne nagu terve polikliinik 40 aastat tagasi. Kõik saab tegelikult perearstikeskuses tehtud,” on Joller oma ametivendade üle uhke.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.