Swedbanki kliendid tegid tänavu maist juulini iga teise kaardimakse viipemaksena, kusjuures viipemakse võimalust kasutas sel perioodil vähemalt korra 58 protsenti kaardiomanikest.
Viipemaksed on kõige populaarsemad nooremate klientide seas: 18-25-aastaste hulgas kasutas seda võimalust juba 84% kaardiomanikest, 26-35aastastest 77% ja 36-50aastastest 68% kaardiomanikest. Kuid ka pea iga kolmas (29%) pensioniealine kaardiomanik kasutas antud perioodil ostude tegemisel viipemakset.
Viipemaksete kasutajaid on kogu Eestis: kõige enam Harjumaal (62%) ja Tartumaal (61%), kuid ka Valgamaa (59%) ja Põlvamaa (58%) ei jää kaugele maha.
„Arvestades, et viipemaksete tegemise võimalus on Eestis olnud vaid viis aastat, on selle populaarsus kasvanud erakordselt kiiresti,“ ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla. „Lisaks mugavusele näitab see ka meie klientide usaldust finantsteenuste turvalisuse vastu. Isegi vanemad inimesed võtavad seda lahendust väga innukalt kasutusele ja viipamiseks kasutatavate seadmete valik laieneb pidevalt.“
Nutiseadmetega tehtud maksed moodustavad juba 12% kõikidest kaardimaksetest. Swedbanki kliendid saavad kasutada turvalisteks viipemakseteks nii oma pangakaarte, telefone kui ka muid nutiseadmeid: käekellad, võtmehoidjad või ehted.
Kui kaardiga viipamisel on makse limiit 50 eurot, siis nutiseadmete puhul kehtivad tavapärased kliendi poolt kaardile määratud limiidid. Swedbanki klientide seas on keskmine kaardiga tehtud viipemakse summa 10,73 eurot ja nutiseadmega tehingute puhul 12,51 eurot.
Eestis saab pangakaardiga viibates teha kuni 50-euroseid makseid PIN-koodi sisestamata. Turvalisuse tagamiseks küsib kaardimakseterminal siiski PIN-koodi aeg-ajalt ka väiksemate maksete puhul. 50 eurost suuremaid summasid saab tasuda samuti viibates, kuid need tuleb alati kinnitada PIN-koodiga makseterminalis.
