Koalitsioonierakondade töörühm on otsustanud apteegireformi lahti võtta ning peab aru, kuidas ravimiäri tulevik toimima peaks hakkama. Kaupmehed leiavad omalt poolt, et valdkond tuleks oluliselt vabamaks lasta.
Nimelt tegi Eesti Kaupmeeste Liit ettepaneku lubada riiklikult kokku lepitud nimekiri käsimüügiravimeid müüki väljaspool apteeke, tavakauplustesse.
Lubama ei peaks kõikide käsimüügiravimite müüki – kaupmeeste visiooni järgi kehtestaks müügiks lubatud ravimite valiku riiklikud kehad, eelkõige ravimiamet. Lubatud käsimüügiravimite nimekiri sätestataks seaduses. Kauplus registreeruks käsimüügiravimite müügikohana vastavates kanalites.
Kaupmeeste sõnul on käsimüügiravimite müük lubatud enam kui pooles EL-i riikidest ning üle poole kaupluste käsimüügiravimite müügist on valuvaigistid ja palavikualandajad, mis on tarbija vaatepunktist tooted, mida vajatakse võimalikult kiiresti. Teised olulised tooterühmad on suitsetamise maha jätmist soodustavad tooted (nt nikotiiniplaastrid), külmetusravimid, nohu ja kõhuhädade leevendajad.
Kättesaadavus paremaks ja hinnad alla
Kaupmehed märkisid pöördumises, et kättesaadavus tarbijatele paraneks sellisel juhul tublisti, eriti õhtuti ja nädalavahetustel. Valveapteegid on praegu vaid suuremates linnades ja neid on vähe. Kasu oleks sellest ka maapiirkondades, kus apteekide asemel on tanklad ja maapoed.
Ühtlasi väidab liit, et konkurents võiks tuua tarbijale madalamad hinnad. Probleemi ei näe kaupmehed ka selles, et poes ei saa apteekrilt nüu küsida. “Ravimeid saab juba täna osta apteekide e-poodidest, kus ravimialane nõu on sama kättesaadav kui jaeketis,” märgib liit ja lisab veel, et ka apteekides müüb käsimüügiravimeid kassapidaja, mitte farmatseut.
“Kassapidaja ei pööra tähelepanu sellele, mida sa riiulist võtad ja korvi paned. Farmatseudiga saad rääkida vaid siis, kui ostad retseptiravimit või nõuad temaga suhtlust omaalgatusel,” väidavad kaupmehed.
Mõistagi on ravimite vabamüüki lubamisega seotud ka riskid, mille leevendamiseks toob liit esile näiteid Leedust ja Iirimaalt. Näiteks on seal kauplustes lubatud müüa piiratud sortimenti ravimeid ning ainult väikepakendid – näiteks 10 tabletiga pakend, mitte 30 tabletiga variant.
Ühtlasi on ka lubatud ravimit müüa teatud juhtudel vaid 1 pakk kliendi kohta, näiteks paratsetamooli. Ühtlasi on tooteid keelatud reklaamida ning ravimid on kättesaadaval vaid kassaletis. “Julgustame teid Leedu näitest õppima. Muudatus tehti alles hiljuti, mistõttu on ettevalmistav info veel kättesaadav,” seisab kaupmeeste pöördumises.
Kaupmehed märkisid rahvusvahelisest kogemusest veel, et lisaks Leedule ja Iirimaale on käsimüügiravimite müük tavakauplustes lubatud enam kui pooltes EL liikmesriikides. Põhjamaadest on Soome ainus, kus käsimüügiravimeid ei saa osta jaekauplusest.
Rootsis, Taanis ja Norras on käsimüügiravimid müügil tavapoodides ja tanklates. Rootsis toimub kogu turu käsimüügiravimite müügimahust 15% tavakauplustes; apteekides müüakse 81% käsimüügiravimitest – seda 2015. aasta andmete põhjal.
Töörühm arutab eri variante
Praegu pole veel selge, mida koalitsioonierakonnad apteegireformi asjus täpselt ette võtavad, ent apteegireformi seadus võetakse koost lahti, vahendas ERR.
“Kõigil on suur soov hakata apteegireformi muutma, aga mis kujul ja mismoodi, annavad lähitunnid, lähipäevad, lähinädalad selgust,” ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, keskerakondlane Tõnis Mölder ERR-ile.
Võrreldes suvise seisuga on valitsuserakondade positsioon muutunud. Veel juulis ütles sotsiaalminister Tanel Kiik intervjuus ERR-ile, et apteegireformis mingeid muudatusi ei tule, üleminekuaeg (mis on kestnud juba viis aastat) on olnud piisav ning seadusemuudatusi ta ei plaani.
“Minu sõnum tõepoolest on see, et seadused on vastu võetud juba viis aastat tagasi. On olnud piisav üleminekuperiood. Ja täna on mõistlik leida lahendused ja ostjad oma apteekidele, mis nõuetele ei vasta,” ütles ta juulis ERR-ile.
Mida apteegireform tähendab?
Apteegireform peaks jõustuma 1. aprillil 2020 ning siis peaks kõik apteegid olema proviisorite omanduses – ravimite hulgimüüjatel, eeskätt Margus Linnamäe Magnumi kontsernil ning suurkonkurendil Tamrol ei tohiks jaemüügi poole ehk apteekide üle kontrolli olla. Nõuetele mittevastavad apteegid tuleks kas proviisoritele müüa või sulgeda.
Praegu on suuremad apteegiketid seotud just hulgimüüjatega. Näiteks ravimite hulgiturul on suurim tegija Magnum, apteegiturul on aga väga tugeval positsioonil Linnamäele kuuluv Apotheka kett.
Apotheka ise on bränd – frantsiisi põhimõttel kuulub ketti ka mitmeid apteeke, mille omamisega pole seotud ükski Linnamäe ettevõte. Samas aga kuulub näiteks Magnumi kontserni firma Terve Pere Apteek OÜ, mis omab 85 Apotheka kaubamärgiga apteeki.
Reformi lõpptähtaeg on paigas olnud juba alates 2014. aastast, ent praeguseks ei täida enamik apteeke selle nõudeid, millest olulisim on, et enamusosalus peab kuuluma proviisorile, kes on seotud maksimaalselt nelja apteegiga, kusjuures neist ühes peab ta ka ise juhatajaga tegutsema.
1. novembri seisuga vastab kõigile apteegireformi nõuetele ravimiameti andmetel 173 apteeki. Nõuetele mittevastavaid apteeke on 322.
Ketiapteeke koondav Eesti Apteekide Ühendus ongi seetõttu väitnud, et kui apteegireformi ei muudeta, ootab neid apteeke ees massiline sulgemine. “Suletakse peaaegu 2/3 kõigist Eesti apteekidest, sh 1/3 maapiirkondade apteekidest,” seisab äsja riigikogule saadetud avalikus pöördumises, millele ühendus on ka kogunud enam kui 10 000 allkirja.
