Sõpru tuleb ju ikka hädas aidata. Mida aga teha siis, kui mõni sõber või tuttav küsib laenuks raha? Kellele raha laenata? Kellele pigem mitte?
Nendele küsimustele vastamiseks pärisime nõu jurist Tanel Riivitsa käest, kes on võlausaldajate muredega tegelenud viimased 15 aastat. Paraku tuleb ikka ette, et laenu on mõnus saada, aga väga ebamugav tagasi maksta ja nõnda võib juhtuda, et võlad jäävad tasumata ja laenajad kaovad kui tina tuhka.
Mida teha enne, kui hakata kellelegi raha laenama?
1. Laenusaaja peab olema elus ja teovõimeline
On kurb tõsiasi, et ka eraisikud püüavad üksteisel nahka üle kõrvade tõmmata ning sestap tasub enne raha välja laenamist kindlasti uurida laenaja tausta.
“Kõige põhilisemad eeldused oleks, et inimene on elus (tean juhtumit kus surnu peale püüti laenu küsida volitusega), täisealine ja teovõimeline,” märkis Riivits.
2. Vanad võlad on suur ohumärk!
Üsna halb mõte on see, kui laenu anda inimesele, kellel on tasumata üks suur võlg või mitu väiksemat. Isegi juhul, kui tema eesmärgiks on vanade võlgade tasumine, on sellisel juhul kogu lool kehv maik juures.
“Tasumata võla või koguni võlgade olemasolu näitab üldist kohusetundetust ja ilmselgelt sellise laenuküsija puhul on võla tekkimise risk päris suur,” arvas Riivits.
3. Kas laenaja kipub elama üle oma võimete?
Inimene on paraku oma soovide ja tahtmiste kütkeis ning igapäevased vilkuvad kujutised sellest, kuidas üks või teine toode võiks elu mõnusamaks muuta, võivad tekitada soove, mida oma palga eest täita ei saa.
Kui sõber, kes raha laenuks küsib, kulutab oma raskelt teenitud palka väga muretult, siis parem on oma sääste talle mitte laenata.
4. Laenu ei maksa anda inimestele, kellel on juba röögatult muid kohustusi
Kui inimesel on meeletult muid kohustusi, mis tema ametlikust sissetulekust suurema osa enda alla võtavad, on parem talle mitte uusi kohustusi tekitada. Ja kui inimesel on ka mitteametlikke sissetulekuid, siis parem on neid mitte arvesse võtta.
5. Ära anna laenu inimesele, kes ei kasuta omaenda pangakontot
Üks laialt levinud ohuindikaator on see, kui laenuküsija ei kasuta igapäevastes arveldustes oma isiklikku pangakontot, kinnitas Riivits. Tavaliselt selleks palju põhjuseid pole. Enamasti tähendab see, et kohtutäitur on tema konto arestinud.
6. Ära laena raha inimesele, kes ei ole nõus oma konto väljavõtet esitama
Laenu ei tohiks anda inimesele, kes enda maksevõime osas tõendeid ei esita. Kellel pole midagi varjata ja tema plaanid laenu tagasimaksmisega on aatelised, saavad oma konto väljavõtte hõlpsalt esitatud.
7. Sõlmi leping
Kui kõik eelnev tundub olevat korras ning ikka on tahtmist sõbrale-tuttavale raha laenata, siis tuleks selle kohta sõlmida leping või siis vähemalt e-posti teel paika panna tingimused, milles pooled kokku lepivad. Laenuküsija peab vastama, et on taoliste tingimustega nõus.
Seadus lubab kokkuleppeid sõlmida ka suuliselt, kui just tehingule pole ettenähtud kindlat vormi. Kui asi läheb hapuks, on suuliste kokkulepete puhul just võlausaldajal kohustus võlga tõendada. See on küll võimalik, aga väga keeruline.
8. Ära anna üle sularaha
Riivits on kindel, et laenusumma tuleks üle kanda kontolt kontole täpse selgitusega või kui see kuidagi võimalik ei ole, siis sularaha üleandmisel tuleks võtta laenuküsijalt eraldi paberile allkiri selle kohta, kui palju ja mis kuupäeval ta laenuraha sai.
Mida teha siis, kui raha ikkagi tagasi ei maksta?
Kui peaks aga juhtuma, et võlgnik raha tagasi ei maksa, tuleks esmalt rahasummat kirja teel tagasi küsida, kohustusi meelde tuletada ning pärida, millal võlg jonksu aetud saab.
Eriti hea, kui teha võla klaarimise kohta uus dokument, mille võlgnik allkirjastab. Seda tasub teha igal juhul, ükskõik kas varem oli pooltel omavaheline kirjalik leping või mitte. Kirjalik dialoog ja võlgniku allkirjastatud paber võla kohta, aitavad võlausaldajat vägagi palju juhul, kui vaidlus peaks jätkuma kohtus.
Kui omavahel kuidagi kokkuleppele ei saa, on mõistlik minna kohtusse! “Kuigi siinkohal kutsun üles enne kohtusse pöördumist maksimaalselt kõik endast olenev ennem ära teha.
Ennekõike kohus analüüsib tõenditega dokumente, mida võlausaldajal oma nõude kaitsmiseks esitada on. Kui võlausaldaja saab positiivse kohtulahendi, siis on tal võimalik sellega pöörduda kohtutäituri poole, kes saab rakendada seaduslike sunnimeetmeid, mis on kindlasti tõhusamad kui pikaks läinud dialoog võlgnikuga, kes aastate pikkuselt üksnes lubab maksta,” rääkis Riivits.
Kohtumenetlus ei ole tavaliselt kiire ega odav ettevõtmine, kuid pahatihti võib see jääda lõpuks ainukeseks valikuks probleem lahendada. “Võin päris kindlalt öelda oma pikast praktikast, et kui mitte midagi teha, siis päris kindel, et suure tõenäosusega pahauskne võlgnik võlgnevust ei tasu. Kui omavahelisi suhtluseid sissenõudjaga võib võlgnik eirata, siis kohtu eiramine enam nii lihtne pole,” nentis Riivits.
Summad on suured!
Kui võlad aga unustada, siis pahatihti juhtubki, et kord võla tasumata jätnud inimene avastab lihtsa viisi raha hankimiseks ning läheb hiljem samas vaimus edasi.
Suurim eraisikute vaheline võlasumma, millega Riivits oma töös kokku on puutunud, oli koos kohtukuludega enam kui 100 000 eurot.
Põhjuseid, miks inimesed teistele võlgu jäävad on mitmeid, kuid Riivitsa kinnitusel mängib pahatihti rolli lihtlabane saamahimu ja soov teiste arvelt rikastuda. “Eraisikute puhul tooksin välja enda rahaliste võimete ülehindamise või siis teadlikult pahauskse käitumise, kus juba eos arvestati, et tagasimaksmisega võib venitada, kui seda üldse planeeriti,” tõdes ta.
