Teisest pensionisambast raha välja võtmiseks saab järgmisest aastast avalduse esitada ja ilmselt keerleb paljudel inimestel endiselt peas küsimus, et kas seda peaks siis ikkagi tegema või mitte.
Kui oled kahevahel, siis ehk aitab otsustamisele kaasa teadmine, et kas pank on sinu rahadega hästi käitunud ja sulle korraliku summa teeninud või on tootlus ülimadal ja lisaks oled selle oma raha pealt ulmelisi teenustasusid maksnud.
Viimane tundub küll ebatõenäoline, aga Rahageeniuse eelmise aasta loost selgus näiteks, et tänu kõrgetele teenustasudele ja madalale tootlusele tegi pank ühe inimese pensionisambasse makstud 1200 eurost 300. Muidugi, iga fond on erinev ja seega ei pruugi see näide konkreetselt sinu kohta kehtida.
Kuidas seda siis teada saada, mis sinu rahast täpsemalt saanud on? Kõigepealt vaata üle, palju sul üldse pensionisambasse raha on kogunenud: selle jaoks meil juhend siin. Kui aga tahad vaadata, kui suure osa on pank sinna juurde teeninud, siis viska pilk peale tootluse protsendile.
Pankadel endil on vahel kombeks näidata tootlust teenustasusid maha arvutamata. See tähendab, et number võib internetipangas olla küll ilus, kuid reaalne juurdeteenitud summa hoopis madalam.
Mõistlikum on tootlust vaadata pensionikeskuse veebilehelt siit. Logi paremalt ülevalt sisse ja mine seejärel vasakult “Minu päringud” peale, kust vali omakorda “Tootlus”. Klõpsi sisse soovitud kuupäevad ja esita päring teise pensionisamba kohta. Arv, mis sulle ette tuleb, on netotootlus, st teenustasud on sealt juba maha arvutatud. See arv näitab, palju on sissemakstud summa panga tegutsemise järel suurenenud.
Edasi läheb keerulisemaks
Niisiis, tootlus on plussis, järelikult kõik on hästi, eks? Sellele küsimusele on raske ühest vastust leida. Ühest küljest on tore, kui fond kasumit teenib, aga samas tasub mõelda ka selle peale, millist kasumit oleks fond teeninud siis, kui teenustasud oleks väiksemad.
Haldustasud on aasta-aastalt vähenenud, aga kui tahad täpsemalt teada, palju sa oma fondi pealt tasusid maksnud oled, siis tasub vaadata taaskord pensionikeskuse statistikat. Kliki oma fondi peale ja vaata eraldi aastaaruandeid ning näed ära, kui suured olid teenustasud näiteks viis või kümme aastat tagasi.
Seejärel peab kahjuks käsitsi arvutama, kui suuri teenustasusid sa maksnud oled. Fondi minevikuseisu saab taaskord pensionikeskusest vaadata sisse logides vasakult, klikkides “Minu päringud” ja “Väljavõte” peale. Seejärel sisesta soovitud kuupäevad ja vajuta “Otsi”.
Kui teed otsingu ära, siis pööra tähelepanu kuupäevale ja lahtrile “algjääk”. Kui sul oli nt 2016. aasta lõpus pensionisambas 30 000 eurot ja haldustasu oli tol aastal 1%, siis saad selle järgi välja arvutada, palju sa pangale tol teenustasudena maksid. Ja nii kahjuks manuaalselt iga aasta kohta.
Investeerimismaailmas (kuhu ka pensionisammas kuulub) tasub meeles pidada, et haldustasud võivad tunduda küll väiksed, kuid iga komakoht loeb. Kui su pensionisambas on 30 000 eurot ja sa maksad 1% haldustasu, siis aastas läheb pangale 300 eurot. 0,5% haldustasuga aga poole vähem ehk 150 eurot.
Kui tahad enda pensionifondi tootlust teiste fondidega võrrelda, saab vaadata seda pensionikeskuse päevastatistikast.
