Uudis

Poliitikud annavad aru: mida teha töötutoetustega ja kas maksu tuleks vähendada?

Eelmisel nädalal tuli juurde enam kui 2000 töötut.Foto: Shutterstock

Praegu käib arutelu selle üle, mida tulevikus töötutoetustega peale hakata – kas seda võiks saada ka inimesed, kes lahkuvad töölt vabatahtlikult või kas juhutööde tegijad peaksid samuti toetust saama.

Uurisimegi Eesti parlamendierakondade poliitikutelt, mida nemad asjast arvavad – ning kas kõigi palgalt arvestatavat töötuskindlustusmakset tuleks ehk üldse vähendada.

Praegu on töötuskindlustusmakse kokku 2,4 protsenti – sellest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti. Näiteks 1300-eurose kuupalga pealt tuleb aasta peale kokku maksu maksta seega 360 eurot.

Töötukassa reservidesse on aga kogunenud juba sadu miljoneid – eelmisel sügisel oli maht lähenemas miljardi euroni. Seega on igati õigustatud küsimus, kas maksu võiks ehk veidi vähendada, et inimestele rohkem raha kätte jääks.

Olukorrale lisab vürtsi muidugi see, et nagu on kirjutanud Geenius, on töötukassa reserv praegu riigile justkui krediitkaardi eest – töötuskindlustusfondi kasutatakse likviidsuse saamiseks ehk ajutiselt jooksvate kulutuste katmisest.

Enamik erakondi on maksulangetuse vastu

Ainsana suurtest erakondadest on põhimõtteliselt makse langetamist valmis kaaluma EKRE. Rahandusminister Martin Helme ütles Geeniusele, et töötuskindlustuse makset võiks vähendada – aga ainult siis, kui arvutus näitab, et see on hetkel suurem, kui töötukassa jätkusuutlikuks tegutsemiseks vaja.

Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Lauri Läänemets aga ütles, et nemad makse langetamist kindlasti ei toeta. “Töötuskindlustusmaks peab kasvama samas tempos kohustustega, ehk suurenema samamoodi nagu tõusevad palgad. Vastasel juhul oleks halbadel aegadel Eesti väga raskes olukorras,” rääkis ta.

Makse langetamise asemel tuleks sotsiaaldemokraadi hinnangul hoopis toetust saavate inimeste arvu suurendada. “Meil on palju rohkem abivajajaid kui töötukassa täna toetada suudab või on summad liiga väikesed,” nentis Läänemets.

Isamaa ridadesse kuuluv riigikogu liige, endine rahandusminister Sven Sester möönis küll, et töötukassa reservide suurust ja tarvilikkust tuleb igal aastal hinnata, ent samas nentis ta, et ei maksa unustada, et need peaksid võimaldama järgmise kriisi üle elada ilma järskude maksutõusudeta.

“Viimase majanduskriisi puhul tuli töötuskindlustuse maksemäära tõsta 0,9 protsendilt 4,2 protsendini. Maksutõus majanduskriisi tingimustes ei ole üldiselt mõistlik ning reservide kogumise eesmärk on sellist hädalahendust edaspidi vältida. Majanduskriisi tingimustes peab riik hoopis majandust elavdama, näiteks langetades maksukoormust,” märkis Sester.

Sama tõi esile ka keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik, kelle sõnul on selleks, et me ei peaks taas majanduses rasketel aegadel tõstma töötuskindlustuse maksemäära, mõistlik jätkata kogumist reservidesse siis, kui majanduses on head ajad ning töötuse näitajad on madalad.

“Pigem tuleks majanduslikult raskematel aegadel töötuskindlustuse maksemäära võimalusel langetada. Oluline on lähtuda pikaajalisest vaatest ning näha mitmeid aastaid ette,” on Kiik veendunud.

Isamaa saadik Sester rõhutas ka, et palgad ja nendest sõltuvad hüvitised kasvavad ajas. “Kasvavad ka potentsiaalsed tuleviku kohustused, mistõttu peab vastavalt kasvama ka Töötukassa reservvahendite maht,” tõi ta esile.

Veelgi enam – töövõimereformi tulemusel on lisandunud töötukassale juurde uus sihtrühm, kellele pakutakse teenuseid ning kelle tõttu on töötukassa tegevuskulud ja muud kulud kasvanud. Pidevalt on laiendatud ka pakutavate teenuste nimekirja, viimastel aastatel näiteks on töötust ennetavad meetmed.

“Ka töötukassa nõukogus esindatud tööandjate esindajad on nõus olnud jätkama sama töötuskindlustusmakse tasemega,” lisas Sester veel ühe argumendi.

Küsisime nende seisukohta ka Reformierakonnalt, ent küsimustele vastuseid ei laekunud.

Kas toetust võiks saada rohkem inimesi?

Tuleviku arutades on välja käidud ka seisukoht, et töötutoetuse saajate ringi võiks laiendada – esimesena käis mõtte, et hüvitist võiks maksta ka vabatahtliku töölt lahkumise puhul, välja Ametiühingute Keskliit.

Nädala alguses toimus sel teemal ka sellel ka arutelu, kus sotsiaalministeeriumi, ametiühingute ja tööandjate esindajad jõudsid ühiselt järeldusele, et laiendamise mõttel on põhimõtteliselt jumet – küsimus oleks ainult, kui pikalt ning kui suures ulatuses hüvitist maksta.

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas ütles Geeniusele, et vabatahtliku lahkumisel hüvitamist tööandjad ei poolda, kuid poolte kokkuleppel võiks seda kaaluda, kui mõjuanalüüs meetmele tervikuna tehtud.

Ametiühingud peavad samas õigeks hüvitise maksmist ka vabatahtliku töötuse korral, kuid selle tingimused vajavad edaspidi täpsustamist, nentis Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson.

Üldist toetust leidis ka mõte, et töötushüvitise saamise ajal võiks olla lubatud teha tööd väikeses mahus, näiteks ka platvormide vahendusel. Samuti jõuti arusaamale, et üldiselt ei ole mõistlik maksustada töötavaid vanaduspensionäre.

Suured erakonnad on eri meelt

Uurisime ettepanekute kohta ka poliitikutelt. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu saadik Lauri Läänemets ütles, et nemad on ametiühingutega sama meelt – tööturg on pidevas muutumises, meil on palju uusi töövorme ja töötuskindlustus peaks arvestama kõigi töötajate ja kõigi töötutega.

“Täiesti normaalne on, et kindlustussüsteemi panustab iga töötaja, iga tulu teenija ning väga oluline on ka teadmine, et kui keegi hätta satub, siis ta teab, et ühiskonnana toetame teda,” rääkis riigikogu liige.

Selle eest, et inimesed, kes vabal tahtel töölt lahkuvad, saaksid hüvitist, on sotsiaaldemokraadid tema sõnul alati seisnud. “See küsimus oli ka üks oluline põhjus, miks sotsid 2009. aastal valitsusest lahkusid, sest lubadust inimesi toetada, rikuti just majanduslanguse kõige raskemal perioodil,” rõhutas Läänemets.

Keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik oma seisukohta otsesõnu välja ei öelnud, ent märkis, et sotsiaalministeerium on mõttepaberis välja pakkunud mitmed ettepanekud, mis aitaksid kaasajastada töötushüvitiste süsteemi.

“Üks kahtlemata arutelu vääriv lahendusvariant on vabatahtliku töötuse korral hüvitise maksmine. Täpne hüvitise määr, kestvus ning ooteaeg tuleb kooskõlastada tööturu osapooltega, kellega esimene kohtumine esmaspäeval toimus,” rääkis Kiik Geeniusele.

Mõttele vastu on aga EKRE – rahandusminister Martin Helme ütles, et mis puudutab kindlustushüvitise saajate ringi laiendamist ka poolte kokkuleppel töölt lahkujatele, siis seda ei pea ta põhjendatuks.

Sama meelt on ka Isamaa. “Kui inimene vabatahtlikult lahkub, mida poolte kokkulepe kindlasti tähendab, siis töötuskindlustussüsteem ei peaks rakenduma,” ütles erakonna riigikogu saadik Sven Sester.

Endine rahandusminister märkis, et töötukassa reservi on kasutatud sihtotstarbeliselt. “Mistahes süsteemi muutmine peab tagama selle, et reaalselt sissetuleku kaotanud isikul on võimalus ennast töötuna arvele võtta, saada võimalus tarbida avaliku teenusena töötutele pakutavaid teenuseid ja juhul kui ta on panustanud töötuskindlustussüsteemi, siis saada ka kindlustushüvitist, nii nagu on kindlustamisel üldpõhimõte,” ütles Sester.

Millal selgub, mis saama hakkab?

Arutelu töötutoetuste tuleviku üle lükkas sotsiaalministeerium käima jaanuari lõpus, kui saatis partneritele arutamiseks ettepanekute paketi, mis peaks looma senisest paindlikuma töötutoetuste süsteemi. Ettepanek lubada töötutoetuse ajal tööampsude tegemist pärinebki näiteks just sealt.

Ettepanekud olid koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse vormis. See on esimene konsultatsioonidokument huvigruppidele. Pärast ettepanekutele tagasiside saamist ja nende analüüsimist alustab ministeerium seaduseelnõu väljatöötamist.

See tähendab, et täpselt pole veel selge, mis tulevasse seadusesse saab – selle üle praegu arutelu käibki. Mõne võimaliku variandi kohta, mis sotsiaalministeerium välja käinud, on saab lugeda siit.

Kõige varem võivad muudatused töötuskindlustushüvitiste süsteemis jõustuda 2022. aastal.

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses